KUKALT SÜGAV MÕTE

ANDRES ÜLVISTE
Algul laulev revolutsioon, pärast lokkav korruptsioon!

Meie planeedi päästmiseks ei ole sul vaja kangelas­likult tulnukatega võidelda… Piisab ka lihtsalt prügi sorteerimisest.

***

Nii mõnigi asi siin ilmas pole kivisse raiutud just seetõttu, et keegi ei taha kirvest kivisse lüüa.

***

Puust ja punaseks ei tehta asju sugugi mitte sellepärast, et puusse pannes punastada.

KURB ANEKDOOT

JÜRGEN ROOSTE
Ühelgi valitsusel pole õiget sisu ega tähendust, kui tast anekdoote ei räägita!

Kaja Kallas helistab isale: “Isa-isa, ma olen nüüd peaminister!” Siim vastu: “Noh, see pole küll päris pank, aga midagi teenis ju seal ka...”

Keit Pentus-Rosimannus on esimesel tööpäeval uues kabinetis hetkeks segaduses. Siis tuleb kuidagi tuttav tunne, ta hakkab kiiresti dokumente otsima, et paberihundist läbi lasta. Seifis on aga kiri: “Jõudsin ette! Martin.”

Tanel Kiik istub rõõmsalt oma laua taha ja mõtleb: näe, olen uues valitsuses ka minister! Mind ikka austatakse, pannakse tähele, kiidetakse, see on tore. Siis võtab ulja rõõmuga ette tööülesannetega lehe. Kõik on nagu ennegi, ja natuke hullem. Oli seda nüüd vaja, nõjatab ta lauba jahedale lauaplaadile, oli seda nüüd vaja!

Taavi Aas istub rõõmsalt oma laua taga ja sügab muhedalt vuntsi. Mis siin ikka, mõtleb ta, mis siin ikka. Mõned pargivahid, mõned bussijuhid, mõned mehed, kes mõistavad asfalti valada! Majandus kulgeb, ei juhtu siin midagi, kunagi pole juhtunud... Ja ei saagi juhtuda!

Mida teab Liina Kersna haridusest, karjuvad netitrollid! Noh, tal on magistrikraad hariduskorralduses, julgeb keegi viisakalt vastu piiksuda. Mis kuradi magistrikraad, mis kuradi haridus, karjuvad netitrollid. Aga kas ta Sinimägedes võitles koos meiega vabaduse eest või ei võidelnud? No ütle!

Kristian Jaani istub oma vastse laua taha. Ta on elu jooksul igasugu pätte ja kriminaale näinud, kõigega hakkama saanud. Aga täna on ikkagi kuidagi veidi kõhe ja ärev tunne. Kas neid kõiki annabki pokri panna, mõtleb ta murelikult. Või siis ÜKT? On see mingi asi enam, see ÜKT? Ta tunneb, nagu oleks ta just ÜKTd tegema saadetud...

Kaja Kallas helistab isale: “Tead, isa, nüüd ma mõnda aega ei saa rääkida suga üldse ... poliitikast.” Siim vastu: “Pole midagi, tütreke, ma juba jätsin sulle külmkapiuksele reformierakondlase südametunnistuse! See on see väike kollane sedel, küll sa aru saad...”

Mailis Reps istub oma kabinetis oma laua taga. Silitab mõnusat lauaplaati peopesaga, mõtleb Eesti hariduse suurest tulevikuplaanist, mida ta kunagi ellu viia ei jõudnud. Sisse astub haridus- ja teadusminister Liina Kersna, kel jääb vaatepildist suu lahti: “Mida sina siin teed?!” Mailis vastu: “Ei, vaata, mu autojuht on lihtsalt harjunud mind igal hommikul siia ära tooma, ta ise pakub kohe...”

JUHTUNUD LUGU | Ajalugu armastab end korrata


HEIKI RAUDLA Viljandist

1932. aasta volikogu esimesel koosolekul teatas linnapea August Maramaa, et kavatseb linnale kinkida betoonist hundikoera, et see mõnele linna platsile üles panna. Aprilliks oli Eesti esimese professionaalse naisskulptori Hilda Orgussaare betoonist loomulikus suuruses hundikoera kuju valmis.

Selle kunstiteose tahtis linnapea kinkida linnale, milleks linnavolikogu päevakorda oli võetud vastav punkt. Koera kuju kavatses Maramaa asetada raekojaesise platsi sissepääsu juurde ning kuju alla panna sõnad “Inimene magab, koer valvab”.

Kingitus võeti volikogu poolt üksmeelselt vastu, kuid kujule koha leidmiseks moodustati volikogu erikomisjon. Volikogu nn koerakomisjon ei leidnud Maramaa betoonist koerale raekoja ligidal sobivat paika. 2. juunil käis komisjon kogu linna läbi ja lõpuks leiti poole meetri kõrgusele kujule sobiv koht Lastepargis (see asus tollal Jakobsoni ja Lossi tänava nurgal).

Sakala ironiseeris sel puhul: “Kui see kuju Lasteparki üles seatakse, on loota, et tema elusad suguvennad käivad seal tema juures oma truualamlikke hirmutundeid välja valamas koerte instinktide kohaselt.”

1932. aasta juuli lõpus oli Sakalal jälle põhjust kirjutada Maramaa betoonkoeraga seotud sündmustest: “24. juulil leiti Lastepargis koera kuju vastas savist kassi kuju ja siis see kadus.”

Paar päeva hiljem tuli uus uudis: “Tundmatu kodaniku poolt Lasteparki paigutatud kassi kuju, mis ühe linnaametniku poolt kõrvaldati, on uuesti nähtavale ilmunud Uueveski oru esimese basseini juures, kus ta on paigutatud kivist portaali otsa. Kas tuleb ka kassi komisjon moodustada?”

Ligi 90 aastat hiljem kordus Viljandis analoogne lugu. Mõni aeg pärast kaasaegse ja omataolise Jaak Joala samba ülespanekut ilmus Viljandi raekoja ette Üllar Jörbergi kujutav vineerist jmt kuju, mis samuti hakkas Viljandis ringi rändama. Viljandlastes on miski, mis hoiab neid alati erksana. Aeg seda ei muuda.

LUGEJA KÜSIB

HEN KANA
Kust võtavad sordiaretajaid seemneid seemneteta arbuuside ja viinamarjade kasvatamiseks?
Kas saab antiikkehade testi?
Kas naine on süüdi, et tal on alati õigus?
Kui nälg näpistab, kas siis näeb nälga läbi näpitsprillide?
Kas energiasammas töötab taastuvenergia peal?
Miks on nii, et kui kääbus palub pikal inimesel riiulilt midagi ulatada, siis on see igati normaalne; aga kui pikk inimene palub kääbusel midagi maast üles võtta, siis peetakse seda solvanguks?

TÕRRE PÕHJAST

JAMES WILLIAMS

Targad mõtted tulevad alles siis, kui kõik rumalused on juba välja öeldud.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid