“Keele selgeks saamine sõltub ikka soovist. Nõukogude ajal kolis meie majja sõjaväelane, kelle naine läks kohe keeltekursusele. Ütles: “Kuidas ma elan rahva hulgas, kui keelt ei oska,”” toob näite teine lugeja.

Mõned on seda meelt, et riik võiks välismaalastele kindlasti kursusi pakkuda: “Aga mingil määral võiks riigi poolt tagatud keeleõppel olla ka omaosalus.”

Kui inimene on lühiajaline töötaja või ei puutu klientidega kokku, siis pole keeleoskus ühe lugeja arvates oluline. “Kui inimene puutub kokku klientidega, siis võib-olla vastutab keeleoskuse eest tööandja, võib-olla töötaja ise, sõltuvalt sellest, kellel on nii-öelda suurem janu. Kui keegi soovib siia elama tulla ja kodakondsust, siis on see inimese enda asi.”

“Oleme realistid. Karjääri tegemiseks eraettevõttes pole eesti keelt vaja. Kasuks tuleb hoopis inglise keele oskus. Niipalju kasuks, et järjest rohkem näeme isikuid, kes ei oska eesti ega isegi mitte vene keelt. Ja elavad nagu miškad. See, kuidas sa nendega räägitud saad, on sinu, mitte nende probleem,” teatab üks lugeja.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid