Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Millised on esimesed kogemused uue kõrgendatud avaliku huviga alade (KAH-alade) kaasamiskorraga?

Paistab, et uuendatud kord on hästi vastu võetud, sest inimesed on väga aktiivsed. Algul tekkis arusaamatus, et RMK ei ütle, kuhu on langid planeeritud. Suhtluse käigus saadi selgeks, et RMK ootabki just selle kohta ettepanekuid.

Praegu on meil olemas väga head näited Haanjast ja Kubijalt, kus metsaülem Agu Palo käis pea iga päev eri seltskondadega neis metsis küll suusatamas, küll jalutamas. Ja selle tulemusel on kogukonnad saanud aru, millised näevad välja erinevate raieviisidega majandatud metsad.

Neil ringkäikudel mõistsid inimesed ka seda, milles on tegelikult asi, kui me räägime metsa uuendamise vajadusest.

Ja milles siis on?

Ja milles siis asi on?

RMK ülesanne on majandada riigimetsa säästlikult, mis kõige muu kõrval tähendab ka uute metsade rajamist sinna, kus on toimunud raie ehk puidu kasutusse võtmine on parajasti majanduslikult kõige optimaalsem.

See ei ole absoluutselt seotud mõttega, et mets kukub kohe kokku, kui teda maha ei raiuta. Mets saab ise väga edukalt hakkama, kuid seni, kui me peame puidu kasutamist mõistlikuks tegevuseks, peame me metsi ka mõistlikult uuendama.

Miks ei arutata kaasamise käigus raiemahtu?