| JUHTKIRI |
Kui telekas on rikkis ja haamriga tagumine seda seni tööle pannud ei ole, siis pole mõtet aina kõvemini taguda, vaid kaaluda, kas ehk mõni muu parendamismeede tulemuslikum ei ole. Sama lugu on ühiskonda lõhestavate murekohtadega. Metsanduse ümber toimuv on üks neist.
Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!
Tänases lehes ütleb metsa ja inimkäitumise uurija Pille Ligi, et looduskaitses on kaks suurt koolkonda. “Üks neist on “metsikuse idealiseerimine” – inimeste poolt muutmata ala on kaitseprioriteet ja inimesed peaksid sellelt alalt välja kolima. Teine koolkond looduskaitses on “looduse tasakaalu” otsijad, kes leiavad, et loodus ongi väga dünaamiline, muutub ja muudab, luues uusi ökosüsteeme.”
Seni on looduskaitse Eestis aina enam keskendunud esimesele koolkonnale, millest ka süvenev kuristik looduskaitsjate ja metsamajandajate vahel.
Mis oleks, kui lõpetaks peaga vastu seina jooksmise ja katsetaks seda teist mainitud koolkonda?
