Mitme eriala esindajad – alustades ametnikest, lõpetades veterinaaridega – on sedastanud, et lemmikloomast on saanud luksusisend, kelle pidamine ei pruugi keskmist palka teenivale inimesele enam taskukohane olla. Kui ütlemine, et igal inimesel ei peagi lemmiklooma olema, tähendas varem, et igaüks ei ole valmis looma eest hoolitsema, siis nüüd tähendab see midagi muud: pole nii rikas, et lemmiklooma pidada.