17.05.2017, 13:40
SISUTURUNDUS: Kuidas rahastada väikeettevõtte investeeringuid?
Mikrolaen on ettevõtete jaoks vaieldamatult lihtsaim ja kiireim viis väikeses summas laenu võtta. Kõige tavapärasemalt võetakse laenu väikeinvesteeringute tarvis.
FOTO:
Võetud laenude keskmine laenuperiood on neli aastat ja keskmine summa 15 000 eurot. Tutvustame kaht ettevõtet, kes on oma tegevusele mikrolaenuga hoogu juurde andnud.
Belgia vahvli saadikud Eestis
Kui Kornelika Egers ja Erki Pisuke 2008. aastal Tartu ülikooli juurat õppima asusid, ei olnud toiduäriga alustamine kummalgi mõttes. Kui aga Erki oma tulevase abikaasa aasta hiljem Belgias kohalikke vahvleid proovima viis, olid mõlemad neist lummatud, ja kõigil järgmistel Brüsseli külastustel valiti alati esimeseks sihtpunktiks vanalinnas asunud vahvlikiosk, kus pandi idanema ka oma äriidee.
Vahvlite maitse suus, tehti omakeskis ikka nalja, et peaks ise ka Belgia vahvlite kohviku tegema, kui keegi teine ette ei jõua. Ühel suveõhtul tulevikuplaanide arutamise käigus muutus idee aga reaalsemaks, lausa nii reaalseks, et samal õhtul asutatigi ettevõtte. "Eestis käib see ju lihtsalt," lisab Kornelika.
Juba algusest peale oli plaan rajada ettevõte ketina, et saada taha piisav müügimaht. Kodulinnas näis ainsa sobiva asukohana Lõunakeskus, mille juhtkonnale idee meeldis. Aga juhtus nii, et samadele omanikele kuulus ka Pärnu Keskus, kus oli sobiv koht kohe olemas, ja esimene kohvik avati hoopis seal. Mõned kuud hiljem avati kohvik ka Tartus ning seejärel pealinnas Ülemiste keskuses.
Nädalas müüakse kolme kohviku peale keskmiselt 2000 vahvlit, neist enim Tallinnas. 2016. aastal müüdi vahvleid kokku ligi 96 000 tükki.
Suurem eesmärk on oma ettevõtmisega jõuda frantsiisini. "See nõuab veel palju tööd ja läbimõtlemist. Klientidele tuleb tihti üllatusena, et oleme Eesti oma firma, pigem peetakse meid imporditud frantsiisiks. Inimesed on alati väga rõõmsad, kuuldes, et oleme kontseptsiooni ja disaini ise loonud," sõnab Kornelika.
Frantsiisikontseptsiooni väljatöötamiseks, põhivara soetamiseks ja oma tegevuse laiendamiseks võeti LHVst EIFi tagatisel mikrolaen. Lähiajal on plaan kasvada veel mõne kohviku võrra. "Kuna aga eelistame suuri kaubanduskeskusi, siis sõltub see samm natuke ka heast õnnest. Läbirääkimistega oleme algust teinud, aga sobiva asukoha leidmine võtab veel aega," sõnab Kornelika.
Mõtsaliste õlu
Õllesõpradel on käes toredad ajad, sest Eesti õlleturg on erinevatest väiketootjatest tulvil ja valik poeriiulitel enneolematu. Oma panuse annab ka Põlvamaal asuv väiketootja OÜ Vägev Tigu, kes teeb kesvamärjukest Mõtsalise kaubamärgi all.
Ettevõtte asutaja Kaarel Sild puutus esimest korda õllega kokku juba tükk aega tagasi, kui pärast saunaskäimist ikka pudel avati. Alguses ikka see tavaline ja poest ostetud, kuigi õllepruulimist katsetas ta juba keskkoolis. "Maltoosast väga lihtsat kraami tehes," täpsustab Kaarel. Esimese laari suurus oli 40 liitrit ankrus – maltoosast tehtud hapukas õllesarnane jook, mis sai oma sünnipäeval ka ära joodud.
Ajapikku aga huvi kasvas. Õlletegemiskunsti õppis ta põhiliselt internetist, kuid palju on aidanud ka teised hobi- ja äripruulijad.
Kui kogused kasvasid nii suureks, et sõbrad ei jõudnud enam ära juua, hakkas Kaarel mõtlema müügi peale. Kõige keerulisem osa pruulikoja avamisel on igasugustele riigi nõudmistele vastamine, mis nõuab ka päris palju raha. "Kui raha on olemas ja nõuded täidetud, saabki täitsa legaalselt õlut teha," sõnab Kaarel.
Nii võttiski Kaarel LHVst EIFi garantiiga mikrolaenu, et finantseerida PRIA-lt saadud toetust, mis kulub pruulikoja tootlikkuse tõstmiseks. "Vahetasin 100-liitrised nõud 300-liitriste vastu ja hankisin ka natuke elektrivõimsust juurde, et jõuaks seda kogust keeta," täpsustab Kaarel. Praegu tegutseb ta üksi, aga plaanis on paar abilist juurde palgata.
Ettevõtte tulevikust rääkides lisab Kaarel, et osaleb EAS-i mentorprogrammis, mille koolituste abiga proovib tulevikuplaanid paika saada.
Mikrolaenu kohta leiad täpsemat informatsiooni lhv.ee/mikrolaen.
