Kõige murettekitavam külg kogu asja juures on see, kuidas Eesti lapsed pannakse nüüd tuleviku osas väga ebavõrdsele positsioonile. Need lapsed, kes lõpetavad näiteks kuuenda klassi ühes koolis, ei ole absoluutselt sellisel tasemel kui mõne teise kooli kuuenda klassi lõpetajad. Asjaolude kokkusattumisel on mõnes piirkonnas saanud õpilased enam-vähem tavapäraselt koolis käia, aga teisal on õpetajate seas olnud hulk koroonapositiivseid ning lapsed ka seetõttu enam kodus. Nii see tasemevahe tekibki.

Ei ole mingit head lahendust, mis kujunenud ebavõrdsust kuidagi teisiti tasandaks kui mingi väga radikaalne otsus. Ehk tulebki meil leppida sellega, et üks kooliaasta on olnud nii-öelda kaotatud aasta ning kõik õpilased lähevad klassikursust kordama?