
Kuna mihklipäev oli oluline pööre igapäevaelus, tähistati seda juba iidsetel aegadel rituaalse ohvriga. Mihklipäeval sai lihaks tehtud oinas või lammas, mõnel pool oli selleks ka kukk või hani.
Mihklipäeval olid aukohal kõikvõimalikud lambalihast ja -verest valmistatud toidud. Tehti lambapraadi, -suppi, verikäkke ning selle kõrvale söödi ka värsket leiba-saia, naereid, kaalikaid ja mett.
Kirikukalendri järgi on see päev nime saanud peaingel Miikaelilt, kelle võim oli nii suur, et ta võis isegi põrgust hingi päästa.