Erikomisjon külastas vilistlaste Pätsi ja Vilmsi kooli
Pärnu Linnavolikogu Eesti Vabariigi 100. aastapäeva erikomisjon külastas eile Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli, päeva teises osas tutvustas komisjoni aseesimees Mark Soosaar maailma erinevates paikades püstitatud monumentaalteoseid, millest võiks olla mõttelist abi riigi rajajatele loodava skulptuuriansambli loomisel.
Erikomisjon ajaloolise koolihoone ees
Erikomisjoni liikmed võttis koolimajas vastu direktor Urve Krause, kes asus Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli tööle 1987. aastal. Direktori jutustusest selgus, et sel ajal oli maja väga viletsas seisundis, sest Nõukogude võimu ajal ei tehtud 1875. aastal ehitatud uusklassitsistlikus stiilis koolihoones väga vajalikke taastamistöid. Ta teadis rääkida tolleaegsetest kavatsustest hoone koguni lammutada. Samale kohale mõeldi uut bussijaama, kolledži õppehoone rajamist ja muud. Õnneks läks Krause aktiivse tegevuse tulemusena teisiti ja praegune hoone ei meenuta enam mitte millegi poolest kunagist minnalaskmist. Kuigi hoone on ehitatud tõenäoliselt ühe omaaegse tsaaririigi tüüpprojekti järgi ja sarnaseid koolimaju võib veel praegugi Venemaal kohata, on sellel ehitusel Pärnus lisaks arhitektuurilisele väärtusele ka oluline koht meie ajaloos.
Aastatel 1875 - 1944 oli õppeasutuse nimeks Pärnu Poeglaste Gümnaasium. On väga tähelepanuväärne, et kodumaal Eesti riigitüüri hoidnud üheteistkümnest mehest viis omasid sidet selle kooliga. Nende nimed on Konstantin Päts, Friedrich Akel, Jüri Jaakson, Jaan Teemant ja Jüri Uluots. Kooli aula tagaseinas asuvad büstid Jüri Vilmsile ja Theodor Poolile. Pärnu kunstnik Vello Paluoja käega on valminud pastell- ja tuššitehnikas portreed, mis ei lase tuhmuda suurmeeste mälestusel kooli vilistlaste nimestikus. Veerandsajal pildil võib kohtuda paljude hästi tuntud nimedega: Julius Seljamaa, Heinrich Laretei, Villem Reiman, Tiit Kuusik, Endel Varep, Amandus Adamson, Paul Keres jne.
Krause sõnul on nende koolimajas õppinud inimesed jätnud praegustele õpilastele auväärse pärandi, mis suunab tänaste noorte väärtushoiakuid. „Meie kool on nagu muuseum, mida külastatakse hästi palju,“ rääkis direktor, kes näeb loogilise jätkuna viie tänava ristmikul asuva kooli juurde monumendi rajamist riigi loojatele.
Mark Soosaar on kandnud mõtet rajada Päästekomitee liikmetele Konstatin Pätsile, Jüri Vilmsile ja Konstantin Konikile ning advokaat Hugo Kuusnerile mälestusmärk kooli lähedale, kus neljast mehest kaks õppisid Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis. Juba 2002. aastal tekkis ühel päeval Kuninga, Aia ja Vanapargi tänava keskjoone lõikumispunkti performance, mis pidi elavate kujude abil andma kujutluse võimalikust tulevasest skulptuuride ansamblist. Eile nägid erikomisjoni liikmed tosinkond aastat tagasi Soosaare korraldatud „etendust“ piltidelt. Uue Kunsti Muuseumi fuajees tutvustas Soosaar mitmeid skulptuurinäiteid maailma eri paigust, et tekitada mõttearendust võimalikest ideekavanditest. Soosaare hinnangul peaks loodav skulptuur saama üheks Pärnu maamärgiks. Riigi loojate auks valmiv kunstiteos tuleks asetada linnaruumis võimalikult sellisesse kohta, mis seostuks otseses mõttes teiste ajalooliselt samastuvate mälestusmärkide või mälestusväärsete paikadega. Poeglaste gümnaasium ja läheduses asuv Endla rõdu, kus Hugo Kuusner 23. veebruaril 1918. aastal Eesti Vabariigi välja kuulutas, oleks sisuliselt kõige sobivam piirkond ausamba rajamiseks, leiavad koos Soosaarega erikomisjoni esimees Trivimi Velliste ja teisedki erikomisjoni liikmed.
