Pätsi mälestussamba avamisi on saatnud kõuekärgatused
Taasiseseisvuse päeva pidulikul tähistamisel Tahkuranna vallas asuva Konstantin Pätsi mälestussamba juures rääkis Eduard Rajari selle saamisloost ja taastamistest.
On suurmehi, kelle teod ei aegu. On suurmehi, kellele juba eluajal püstitati ausammas. Konstantin Päts on üks vähestest, kes sai sellise au osaliseks. Tema teod ei ole aastatega aegunud.
Mõte püstitada Konstantin Pätsile ausammas tema sünnikodu maale tekkis Pärnu Maavalitsuses. Maavanem Marksoo valiti loodud komitee etteotsa ja töödega tehti algust 1937. aastal. 1938. aastal asuti rajama parki Olev Siinmaa kavandi alusel.
Samba arhitektiks valiti Anton Soans, skulptuurse osa autoriks Ferdi Sannamees.
Kivid koduküla põldudelt, ühistöö ja üksmeel, raha Pärnu organisatsioonidelt ja eraannetajatelt kokku 11 421 krooni, ettevõtmist toetasid mitmed ülemaalised organisatsioonid.
1939. aasta 25. juunil toimus pidulik avamine. Kohal oli Konstantin Päts ja tema poja Viktori abikaasa Helgi Päts, Riigivolikogu esimees Jüri Uluots, Riiginõukogu esimees Mihkel Pung, ministrid, sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner. Pidulikkust lisas Tartu Akadeemiline Meeskoor. Laidoner avas samba, pühitsesid selle praost August Grünberg ja metropoliit Aleksander. Järgnesid arvukad tervitused ja lõpuks lauldi „Eestimaa, mu isamaa...“ Tahkurannas käis sel päeval üle 7000 inimese, ainult jalgrattaid loeti üle 2000.
Ajal, kui Laidoner avas samba, ilmus eiteakust pilveke selgesse suvetaevasse, justkui ennustusena tulevasest katastroofist kõlas järsk pikseraksak.
1940. aasta 11. augustil lõhuti ausammas lõhkeaine ja kangidega varustatud kohalike vandaalide poolt, kes peale oma räpast tegu troonisid punalippudega selle varemetel. Mälestuseks võikast teost lasid nad endid pildistada.
Aegamisi tassiti laiali kivid, samba alus rohtus kujutuks künkaks, pargist sai jaanituleplats.
Pärnu Muinsuskaitse tuluõhtul Pärnu Vallikäärus 1988. aasta jaanipäeva paiku tõstatas Trivimi Velliste Konstantin Pätsi ausamba taastamise vajalikkuse. See oli ootamatult julge avaldus, meeliülendav moment, kogu rahvas tõusis püsti. 8. oktoobril avati ühe kesksema sündmusena muinsuskaitsepäevade aegu Tahkurannas, monumendi juba mätta alt väljapuhastatud jalamil mälestusplaat. Platsi korrastamise talgutel osales üle 2000 inimese.
Kuulutati välja üldrahvalik korjandus, Eesti Muinsuskaitse Selts ja Ars-Monumentaal sõlmisid lepingu 113 340 rublale, 12. jaanuaril 1989 saadi monumendi taastamiseks luba Pärnu Maakonna RSN TK-lt. Tööde praktiliseks koordineerijaks jäi Pärnu Muinsuskaitse Selts, konkreetselt asepresident Ali-Abdul Rza-Kulijev. Samba rekonstrueerimise arhitektiks sai Andres Mänd, skulptuurse osa tegi Mati Karmin. 29. mail 1989 alustati samba monteerimist ARS-Monumentaali vanameistri A. Düüna juhatusel.
Konstantin Pätsi ausamba taastamine oli üldrahvalik ettevõte, toetajaid ja abistajaid leidus üle Eesti, Pärnumaal ei leidunud asutust või ettevõtet, milline poleks ettevõtmist toetanud.
Pidulik taasavamine oli 25. juunil 1989. aastal, 50 aastat peale esimese samba avamist. Taas laulis Tartu Akadeemiline Meeskoor, öeldi tervitusi ja peeti kõnesid. Lõpusõna ütles presidendi pojapoeg Matti Päts. Sammas mattus lilledesse ja pärgadesse. Samba pühitsesid peapiiskop Kuno Pajula ja preester Ardalion Keskküla. Konstantin Pätsi ausamba avamine osutus Eesti kõigi aegade rahvarohkemaks mälestusmärgi avamiseks.
Ja taas kõlas kõu, justkui meenutus ja hoiatus.
Ööl vastu 9. maid 1991. aastal pandi interrinde käsilaste poolt toime vandalismiakt, sammast kahjustati, kuid see jäi püsima ja 25. juunil 1991 oli võimalus veelkord avada ausammas – nüüd püsiv aegades, kuniks püsib eesti rahvas, seisab Eesti riik. Kuni elab mälestus Tahkurannas sündinud poisist Konstantin Pätsist, meie riigi rajajast ja esimesest presidendist.
Samal teemal:
