„Ma ei ole lahti pakkinudki,“ teatab ta. „Kabinetis on kastid olulisega, need võtan kaasa nii nagu nad majja tõid.“

Midagi traagilist minekus ei ole, selline see ministriamet on. „Ka enne mind siin olnud ministril jäi ju midagi pooleli,“ sõnab ta. Küll on Reinsalu leidnud aega, et mõningatele väliskolleegidele lahkumisel pikemad kirjad saata ning jagada mõtteid sellest, mis on vaja veel kindlasti ära teha ning mis teemad ei tohiks laualt kaduda.

„Juba praegu peame avameelselt rääkima, mis saab nii Ukrainast kui Euroopast peale sõda,“ sõnab ta. „Kas Euroopas jääb endiselt kestma olukord, kus Venemaa terroriseerib oma naaberriike? Kas sellel lastakse edasi kesta ning milliseks kujunevad lääneriikide suhted Venemaaga?“

Veel selgemalt öeldes – kas üldse peaks Venemaaga suhtlema enne, kui sõjakuritegude eest on määratud karistus ning Venemaa maksnud reparatsioonid põhjustatud hävingu eest.

Kuna Euroopa on ennegi unustanud, siis on Reinsalu sõnul põhjust muret tunda olukorra üle, kus need küsimused on küll õhus, kuid ei määra igapäevast suhtlust.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid