Kaul Nurm: rahandusministeerium vassib, väites, et Eesti tükeldamine suurema hulga eurotoetuste saamiseks pole võimalik
Tegin üleskutse, et Eesti võiks Euroopa Liidu toetuste taotlemisel ja rakendamisel kaheks jagada, nii saaksime kasutada rohkem raha. Rahandusministeerium aga kommenteeris, et selline asi pole võimalik.
Tegelikult ministeerium vassib, kui väidab, et Eestit ei ole võimalik rohkemate toetuste saamiseks kaheks piirkonnaks jagada.
NUTS 2 piirkondade regulatsioonidega saab igaüks tutvuda Euroopa Komisjoni kodulehel.
Eurostati statistika kogumise aluseks olev NUTS 2 piirkondade liigitus tuleneb sellest määrusest, mille artiklis 3 lõikes 5 on selgelt loetavas kirjas ka erandi võimalus: „Teatavate mittehalduslike üksuste puhul võidakse siiski teha erand nendest piirmääradest eriliste geograafiliste, sotsiaal-majanduslike, ajalooliste, kultuuriliste või keskkonnaolude tõttu, eeskätt saartel ja äärepoolseimatel aladel“. Ehk et seadusesse on sisse kirjutatud kaalutlusõigus, mis välistab ka rahandusministeeriumi sedavõrd kategoorilise väite.
Rahandusministeerium on meile ka selgitanud, et kui Eesti oleks tahtnud oma territooriumi kaheks jagamisest EL-i toetuste taotlemisel kasu saada, oleks tulnud ka Eurostatis vastava taotlusega alustada hiljemalt 2013. aastal. Kuid selleski selgituses on vastuolud. Samas on ju teada, et Leedu alustas sama taotlusega alles 2015. aastal ja 1. jaanuarist 2018 kehtiva Eurostati liigituse alusel on Leedu jaotatud juba kaheks eraldi piirkonnaks: pealinn Vilnius ja ülejäänud Leedu. Leedu saab selle jaotusega seega ka kasu EL-i finantsperioodi 2021-2027 toetuste jagamisest.
Pooltõde on ka väide, et Eesti saaks territooriumi kaheks jagamisest kasu tänase informatsiooni ja muutunud kriteeriumite alusel ainult 100 mln eurot. Tõsi, sellise numbrini võib ilmselt jõuda, kui võrrelda toetuste üldsummasid kahe erineva variandi korral Eestile. Kuid millest Rahandusministeerium üldse vaikib, on Eesti riigi omaosalus selles.
Näiteks finantsperioodil 2014-2020 oli EL-i osalus struktuurifondide toetuste finantseerimisel 85% ja Eesti riigi kaasfinantseerimine 15%, seda tulenevalt sellest, et Eesti riigil oli vähemarenenud piirkonna staatus. Uuel eelarveperioodil on aga Eesti riigi staatuseks üleminekuriik ja koos sellega alaneb ka EL-i osalus struktuurifondide toetuste finantseerimisel 55%-ni ja Eesti riigi kaasfinantseerimine tõuseb samas 45%-ni. Ootaks seega, et rahandusministeerium avaldaks ka selle informatsiooni oma arvutustest.
Rääkida olukorras, kus Tallinna ja Harjumaa SKT ostujõu standardi järgi elaniku kohta on 110% ja ülejäänud Eestile jätkuvalt alla 60% EL-i keskmisest, et Eesti kaheks jagamine EL-i toetuste taotlemisel kahjustab Eesti riigi mainet, on valehäbi ja võltsvagadus. Selle valehäbi reaalne tagajärg on järgmise 100 000 Eesti elaniku kaotus väljarändele järgmise 15 aastaga.
