Pärnumaa üldhariduskoolide õpilased omandavad kindlate valdkondade teadmisi kõrgkoolis
Täna alustas Pärnu-Jaagupi ja Häädemeeste üldhariduskoolide õpilastest moodustatud uus grupp Pärnu kolledžis majandus- ning ettevõtlusalaste õpingutega.
Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
Tunamullu 1. juunil kirjutasid Noorte Ettevõtluskooli käivitamise raamlepingule alla Pärnu Kolledži direktor Henn Vallimäe, Pärnu Ühisgümnaasiumi direktor Mart Kuuskmann, Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi direktor Lembit Rebane ja Häädemeeste Keskkooli direktor Raimo Pruul. Toona selgitas ühistöö projektijuht Mari Suurväli, et ülikooli õppejõudude, üliõpilaste ja tehnilise baasi kaasamisega avaneb täiendav võimalus gümnaasiumihariduse taseme tõstmiseks.
Häädemeeste Keskkooli õpilased Brigyta Renata Piiri, Laura Krapp, Laura Grant ja Mari-Liis Põrk ei oska kohe esimese õppetunni järel öelda, millised võiksid nende ootused uue õppeaine omandamisega seonduvalt olla. Mõned neist rääksid, et on majanduse ja ettevõtlikkusega eelnevalt tutvunud Eesti Energia noorte ettevõtlikkuse arenguprogrammi ENTRUM vahendusel. Eesti erinevates piirkondades rotatsiooni põhimõttel tegutsev ENTRUM ongi käesoleval õppeaastal ettevõtlikku eluhoiakut kujundamas kõrvuti lääne saarte ja Viljandimaaga ka Pärnumaal.
Kuid teist aastat kõigil kolmapäevadel Pärnu kolledžis õppiv Häädemeeste õpilane Teele Kirimägi (11. kl.) teab juba isikliku kogemuse põhjal mitmeid positiivseid külgi esile tõsta. Peamiste kasutoovate toimingutena nimetab ta õppetegevuse käigus võimaldatavat kaasarääkimise luba, praktilist tegevust ja iseseisvat tööd. Tavalises koolitunnis puudub õpilastel aeg, et õpetajaga võrdväärsete osapooltena arutada kindlaid teemasid või korraldada isegi vastastikust väitlust. Kolledžis antakse võimalus paremaks eneseväljendusoskuse arenduseks. Praktilise tegevusena on tutvutud Sweedbanki tööga, külastatud Riigikogu ja nähtud erinevate asutuste tegemiste köögipoolt.
Teele nihutab tänase diskussiooni teemalehekese mulle lähemale, et saaksin aimu, mille üle arutamist peetakse tähtsaks. Sellel on tehtud ülesandeks grupisiseselt arutleda ja diskuteerida 10 müüdi üle. Diskuteerimiseks antud aeg on pool tundi, mille jooksul tuleb leppida kokku grupi seisukoht ja seda põhjendada. Kolmveerand tunniga peab kokkuvõte kõneldust saama ka paberile kantud. Esitatud mõtted on huvitavalt püstitatud. Näiteks: ettevõtjaks sünnitakse, mitte ei saada?
Õppepäev kestab kolledžis üldjuhul kella üheksast poole kolmeni. Reisikulud kodust Pärnusse ja tagasi tasub vallavalitsus. Teelega samas grupis edasijõudnuid on 12 õpilast, kes jagunevad noormeeste ja neidudena täpselt pooleks. Saadud teoreetilisi teadmisi kasutatakse õpilasfirmade asutamiseks. Õpilasfirma, milles ka Teele osanik on, valmistab värvilisest karvase kattega traadist sallide ja vööde hoidjaid. Tema ÕF Lipser on otsustanud sõita oma toodanguga 9. veebruaril Tallinna, et osaleda rahvusvahelisel õpilasfirmade laadal Kristiine kaubanduskeskuses. Konkureerida tuleb seal ca 120 firmaga, nende hulgas ka Moldova, Rootsi ja Norra esindustega.
Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi õpilased Urmet Nööri, Tarmo Pihelgas, Piret Aarna ja Siret Laanemets jutlevad julgelt, avatult ja hea suhtlemisoskusega. Kõik noored on sundimatul viisil valmis oma mõtteid väljendama. Ülioluliseks peetaksegi suhtlemisoskust, mida veel enne kolledžisse tulekut ei osatud piisavalt palju tähtsustada. Hea suhtluskunsti valdamine kasvatab ka enesekindlust ja üldist julgust, sõnab üks noormeestest. Nüüd mõistetakse head suhtlus- ja veenmisoskust otse rahalises vääringus. Kasulikest teadmiste omandamistest nimetatakse projektide kirjutamise oskust. Ka nemad on koondunud õpilasfirmasse ja lähevad juba varem proovitud toodanguga Kristiinesse. Pärnu-Jaagupi õpilasfirma Tups toote leiutiseks on multifunktsionaalne tennispall, mida tarvitatakse rätiku, võtmete ja kirjade hoidjana, kuid küllap leiab sellele ka teisi rakendusi. Õpilasfirma juhendaja on Mari Suurväli, kes suunab õpilastega samas lauas istudes ka praeguse usutluse sisu, et noored kasutaksid enda õpilasfirma tegevuse tutvustamiseks antud aega võimalikult asjalikult. Ega nad räägigi tühjast-tähjast, vaid suudavad hästi eraldada olulise ebaolulisest. Räägitakse ka reklaamklippide tegemise kavatsusest. Noori on lubanud aidata oma kooli IT asjatundja Andrus Peetson. Üldistes küsimustes lubab abistada Mari Suurväli.
Henn Vallimäe selgitab gümnaasiumi seadust, mille järgi peab olema kolm suunaainet. Regiooni põhiselt kontakteerutakse akadeemilise haridusega. Tema meelest on selline lähenemisviis ainuõige. Vallimäe ei taha öelda, et selles oleks midagi uut, sest ka tema kooliajal käis koolis ülikooli õppejõud näiteks geograafiat andmas. Kuid antud juhul toob kolledž kooli enda majja. Vallimäe seisukohalt on taoline ettevõtmine ka rahalises plaanis mõistlik samm. Kui koolidirektor ostab selle aine kooli, läheks see eelarve realt talle maksma summana x €, aga jagades summa kahe kooli peale, tuleb sama asi kätte x € jagatud 2-ga. Teisi sõnu saab soovitud õppe poole odavamalt kätte. Muidugi lisandub sellele sõidukulu, aga Vallimäe peab sellest lisakulutusest olulisemaks uut tekkivat sünergiat, mis saadakse kahe grupi liitmisest. Kõik praegused ettevõtmised jäävad praktiliselt kogu eluks meelde ja neist on tänastel õpilastel kindlasti kasu kasvõi hilisemas üliõpilaspõlves, et osata end sel perioodil paremini iseseisvalt majandada.
Vallimäe rõhutab, et nad ei piirdu üksnes ettevõtlusega. Paar päeva tagasi kirjutati alla leping Vändra Gümnaasiumiga, kellel on sotsiaaltöö suund. Vändra Gümnaasiumiga tahetakse populariseerida rehabilitatsiooni- ja sotsiaaltöö valdkonda. Sel eesmärgil tehakse kolledžis näidistunde ja sellele järgnevalt korraldatakse alkoholi ning tubaka tarbimise uuring. Hiljem analüüsitakse uuringu tulemusi. Peale selle antakse Vändra õpilastele võimalus osaleda vabakuulajatena sotsiaaltöö ainetes.
Varem on sõlmitud pikaajalised koostöölepingud Tõstamaa ja Sindi koolidega. Sindi Gümnaasiumiga sõlmitud leping on juba üle kümne aasta vana. Algselt hõlmas koostöö nii ettevõtlust kui turismi, aga õpilaste vähenedes ollakse keskendunud turismindusele.
Praegusel hetkel on koostöösse haaratud 6 kooli: Pärnu Ühisgümnaasium, Häädemeeste Keskkool, Pärnu-Jaagupi Gümnaasium, Tõstamaa Keskkool, Sindi Gümnaasium ja viimasena Vändra Gümnaasium.
Samal teemal:
