Jääaja keskus

Pärnu Väärikate ülikooli korraldusel toimus eile taas väljasõit Jääaja ja AHHAA teaduskeskusesse, mis on eakatele vanuses 50+ suunatud laiahaardelise täiendõppe osa lisaks loengutele ja paljudele õpitubadele väiksemates huvigruppides.

Teaduskeskus AHHAA

Juba neljandat korda võtsid Pärnu Väärikate ülikooli kuulajad ette teekonna Jääaja ja AHHAA keskustesse. Iga reis toob kohale uued looduse ja teaduse huvilised, kelle poolt vahendatud teadmiste põhised, aga ka hästi elamuslikud muljed tekitavad järgmise reisi ootel pärnakates üksnes kõrgendatud soovi kõike oma silmaga kogeda.

Esmalt peatuti Vooremaa suurima järve ääres. Tunamullu juulis Äksis avatud Jääaja Keskus paikneb Saadjärve kaldal seepärast, et selles kandis leidub kõige paremaid jälgi viimasest jääajast. Pindalalt ca 707 ha suurune ja 6 km pikkuselt väljavenitatud kuni 1,8 km laiune järv asub merepinnast 53,4 m kõrgemal. Keskmise 8 m sügavusega vagu täitus kusagil kümne ja poole tuhande aasta eest taanduva jää sulaveega. Mandrijää liikumisest maha jäänud voored, mis koosnevad peamiselt moreenist, kõnelevad Maakera igikestvast looduslikust muutusest. Muuseumi juhendaja Hannes Jäär selgitas kuivõrd tühine saab looduse vägevuse kõrval olla inimese tahe midagi muuta halvema või paremuse suunas.

Õppereise korraldanud Mall Palm kiitis juhendajat ja ütles, et Hannes Jäär teeb oma tööd erilisel viisil. Kui ettenähtud aeg ei pigista uue grupi saabumisega, siis võtab ta aega enamaks. Tähtis, et huvilised ei väsiks ja suudaksid ka pikemaid selgitusi kuulata. Kiirustamata ja lihtsamate paralleelnäidetega jutustused stendide ja näidiste juures aitasid ka rohkem võhiklikul kergema vaevaga teemasse sisse elada.

Jääaja keskuse aatriumisse sisenedes köidab külastajate tähelepanu kahtlemata kõige enam võimsalt mõjuv mammutikuju, mis pole topis. Tartu Ülikooli geoloogiamuuseumis oleva mammutikolba põhjal ehitatud skelett on kaetud Indiast pärit hobusejõhviga. Ka teised praeguseks väljasurnud loomad pole valmistatud kaasaegsetest kunstmaterjalidest (plüüsist, plastmassist jm seesugusest) vaid teistelt loomadelt saadud karusnahkadest.

Äksist 18 km kaugusel Tartus asuv Teaduskeskus AHAA ei ahvatle külastama mitte üksnes pärnakaid. Sinna tullakse veel kaugemaltki. Palju võis kuulda läti keelt. Bussitäis rahvast jaotati kaheks väiksemaks huviliste seltskonnaks, kellest ühed võttis endaga kaasa Zarema Nikiforova ja teise osa Martins Briedis. Viimase puhtalt kõneldud eesti keelest kõlas läbi selge läti aktsent ja noormees kinnitas ka ise, et on lätlane. Zarema Nikiforova aga ütles naljatades, et vaatamata eesnime kõlale puuduvat tal igasugune ajalooline side Saaremaaga. Mõlemad teadusmaailma tutvustavad juhid on üksnes juba oma loomupäraselt olekult äärmiselt köitva loomuga. Huumor ei peegeldunud mitte üksnes verbaalses väljenduses vaid ka heas kehakeeles, mis aitas paremini keskenduda teaduse nutikusele. Väga huvitavad olid isegi kõige lihtsamad katsed, mis mõlemal grupil olid olenevalt juhist siiski täiesti erinevad. Isegi kustutatud küünla hetk hiljem süütamine ilma leegi viimist tahiga kokkupuutesse oli omamoodi põnev ja selgitavaid küsimusi nõudnud katse. Vastused andis Martins Briedis lühidalt ja arusaadavalt. Kas kõik koduteel ka meeles püsis, olenes juba ühe või teise mälu treenitusest. Martins Briedis rääkis nii kooruvatest tibudest kui hämmastavalt taiplikest sipelgatest nagu inimestega võrdväärsetest partneritest. Ka vabalt liikumiseks antud aega ei kasutanud giidid isiklikuks puhkemomendiks. Zarema märkas uudishimulikke kuid kartlikke eakamaid naisi, kes soovinuks samuti tõusta ümber torni seina tiirleval istmel 8 m kõrgusele lae alla. Ta võttis külastaja kõrval ise istet ja koos tõusmine sai julgustava giidi abil elamuslikuks naudinguks.

Muidugi leidub teaduskeskuses lisaks põnevatele atraktsioonidele, tikkudele, küünaldele, sipelgatele ja tibudele veel palju põnevamat ning üsna suurt tippteadust. Näiteks planetaarium. Teadusteatris suutis noor keemik keemiliste ühenditega demonstreerida keerulisena tunduvaid reaktsioone lihtsate selgitustega ja vaatajate hulgast kostnud mõnigi ekslik arvamus sai pööratud jaatuseks nõnda, et arvaja ei tundnud ennast rumalana.

Ühispilt AHHAA hoone ees

Täiendav pildigalerii

Samal teemal:

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena