FOTO:
| KOLUMN |
Armastasin lapsena pööraselt laulda. Laulsin nii mängides kui ka ringi kõndides, nii vannis sulistades kui ka tuba koristades. Mõtetes plaanisin juba Anne Veski kombel Venemaad vallutada. Esinemisjulguse kogumiseks lõin ühel suguvõsa peol äkitselt laulu lahti, sest seal oli tavaks pika laua taga laulda. Miks siis minagi ei võiks ükskord eeslauljaks hakata?
Olen juhendajatelt, treeneritelt ja pedagoogidelt kuulnud, et võrreldes varasema ajaga jääb meil oma võsude võimete osas kriitilist meelt üha vähemaks. Lapsel pole ühel või teisel alal tippu jõudmiseks vajalikke eeldusi, aga vanem arvab, et kui tema juba maksab ja kohale toob, peab see ikkagi teoks saama. Kas või nui neljaks!