Indrek Kuus: elust maal ehk Pisut rõõmu ja kestvad kannatused

Kui ikka linnast maale kolida, siis oleks vahva, kui tegemist on ka tragi ja tubli inimesega. Ega teisiti maaelus hakkama ei saagi.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Kõik see kartulivõtt, talvepuude tegemine, muru niitmine, seasõnniku rookimine, lehtede riisumine, konservide kaanetamine. Sarnaseid asju oli veel kuhjaga, ema ja isa toimetasid nende ümber pidevalt, aga ise mingil hetkel taipasin, et mina tahan ikkagi olla linnas, kus on soe korter, kohvikud ja restoranid, kreemikoogid, liköörid, kaunid neiud ja autobussid, mida ei pea kuigi kaua ootama. Õnneks tänapäeval poodi saab jala ja auto müüsin sõbrahinnaga väimeespoisile maha. Mida ma kesklinnas ikka autoga teen, teinekord laenan, kui tarvis.

Eks ta olegi sedasi, et Eestis on inimesel õigus valida omale elukohta. Kui keegi soovib, võib ehitada omale kasvõi metsa onni. On ju meil isegi koopamehi, mõni saanud televiisori ja kaeblike elanike koostöös ka üle Eesti kuulsaks.