Millegipärast igatseme neid kõige-kõige sähvatusi – nagu ilutulestikku jälgides loodame, et iga järgmine pauk tuleb veel võimsam. Kuskil asuvad siiski piirid ja igapäevane elu koosneb põhiliselt muust kui ekstreemumitest.

Järjest võimsamaid pauke teiste tähelepanu köitmiseks välja mõelda on ka üha keerulisem ning naljakate või kurbade rekordite sära kestab üha lühemalt. Eelmine rakett, tühipauk ei jõua veel sisisedes kustudagi, kui enamik ootab juba veel võimsamat sähvakat. Ülivõrrete lembus kummitab kui ebardlik halloween'i-tont, „komm või pomm“. Kuidas temast pääseda?