Mööduvad mõned nädalad ja selgub, et julm saatus pole Amy hinge kalestanud – ta on haruldaselt südamlik ja armas koerake. Tundeline. Iga koosveedetud päev pakub meile rõõmsaid hetki, väiksemaid ja suuremaid edusamme. Amyle meeldib vaadata loomafilme, kuu aja möödudes hakkab ta huvi tundma mänguasjade vastu ja õpib mängima.

Kõige kummalisem on olnud näha Amy silmis sügavat tänutunnet. Täheldasin seda imestunud imelist pilku juba esimesel päeval. Ta oskab olla tänulik justkui enesestmõistetavate asjade eest nagu soe pesa, oma kauss või mänguasjad.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid