Ajavahemikul 25.–29. märtsini Nõukogude terrorirežiimi poolt toime pandud küüditamisoperatsioonil saadeti 1949. aastal loomavagunites Venemaale üle paarikümne tuhande Eesti kodaniku.
Sadakond inimest alustavad kogunemist Eesti hümniga; Kirsti Portnov juhatab kogunemist, tema selja taga ansambli Mõnusalt lauljad
Pärnu maavalitsuse esindaja Epp Klooster ütles, et 63-st aastast umbes 40 aastat polnud võimalik küüditamisest vabalt rääkida. Nüüd on sellest paarkümmend aastat kõneldud. Klooster meenutas tõsiasja, et noorim oli 3-päevane ja vanim 95-aastane, keda genotsiid tabas.
„Pisarad kuivavad, mälestused tuhmuvad, aga hingevalu ja ülekohtutunde tunne jääb,“ ütles Pärnu abilinnapea Jane Mets, kes võrdles 22 tuhande inimese küüditamist rohkem kui poole Pärnu linna elanikonnaga. Tema sõnumis oli soov, et rahva mälu kestaks edasi ka siis kui küüditatud ise enam ei räägi.
Ansambel Mõnusalt repertuaarist kõlasid „Oma maa“, „Valgus koduaknas“, Raimonds Paulsi „Hällilaul“ ja rahvalik laul „Ma tahaksin kodus olla“. Andrus Eelmäe luges päevakohast luulet Betti Alverilt ja teistelt autoritelt. Eelmäe eeslaulmisel lauldi ühiselt ka Eesti hümni. Pärnumaa ülekohtuselt represseeritute ühenduse Pärnu Memento esindaja Kirsti Portnov juhatas mälestuskogunemist ja rääkis meenutusi tollest terrori ajast.
Alguspalaks kõlab "Oma maa"; Andrus Eelmäe; märtsiküüditamist meenutades
Samal teemal:
