Argo Ideon: iga kord, kui loen midagi Orbánist, kaob tahtmine isegi head Ungari veini juua

Tahaks ju meie armsate hõimuvellede üle uhkust tunda, aga viimasel ajal ei õnnestu kuidagi.

Kuidagi on läinud nii, et ma pole kunagi käinud Ungaris. Mõistusega võttes on tegu veaga, mis vajab parandamist. Olen kindel, et näiteks Budapest on igati tutvumisväärt paik ja rahvas elab seal kenasti. Aga iga kord, kui loed järjekordset sõnumit, mille pealkirjas figureerib Viktor Orbán, kaob mõneks ajaks tahtmine Ungarist hästi mõelda.

Meil peaks olema Ungariga ühine soome-ugri asi ajada, aga mis vankrit saab lükata koos paarilisega, kes üha heidab andunud pilke Venemaale? Kuigi paberite järgi on ju madjarid meie lähedased sõbrad ja liitlased. Milline semusuhe saab õitseda sellega, kes pidurdab Ukraina toetamist Vene agressioonisõjas? Siin ei päästa isegi mälestused maitsvatest Globuse purgihernestest ja rokkbändi Piramis loost „Az idő nekünk dolgozik“, mille algus juhatas sisse ülipopulaarse raadiosaate „Soovid, soovid…“.