Tohter selgitab, kuidas haiguste nõiaringist pääseda ja kevadeni krapsakas püsida

Tõsi ta on, et sügisel ja talvel ülemiste hingamisteede ägedatesse haigustesse haigestumine sageneb. Enamasti on tegemist erinevate viirusinfektsioonidega.
Viirused levivad tavaliselt piisk- või kontaktnakkuse kaudu ehk siis aevastades ja köhides. Kuid haiguse võib saada ka viirusega nakatunud esemeid katsudes ja seejärel oma suud või nina puudutades või silmi hõõrudes.
Viiruste levikut sügisel soodustab just inimeste hulgakesi koondumine siseruumidesse, mitte niivõrd külmad ilmad. Külm ilm võib küll ärritada hingamisteede limaskesta ja muuta selle vastuvõtlikumaks erinevatele haigustekitajatele.
Ehk siis vanaema soovitus soojalt riidesse panna hoiab ära keha mahajahtumise ja ennetab külmakahjustusi nahal, aga immuunsüsteemi vastupanuvõimet ei tohiks lühiajaline külm mõjutada.
Inimese immuunsüsteem on välja kujunenud selleks, et kaitsta meid väliskeskkonna mõjude eest. Kõigepealt on meil olemas nahast ja limaskestadest koosnev barjäär, mis füüsiliselt takistab haigustekitajate organismi tungimast. Ja siis on immuunsüsteemi erinevad rakud ja antikehad, mis kaitsevad meid juba sissetunginud tekitajate eest. Immuunsüsteem tuvastab organismi sattunud nakkustekitaja ja hindab selle ohtlikkust.
Kui immuunsüsteem on aru saanud, millise konkreetse haigustekitajaga on tegemist, aktiveeritakse haigustekitaja suhtes spetsiifilised omandatud immuunsuse mehhanismid – siia alla kuuluvad erinevad immuunsüsteemi rakud ja antikehad. Omandatud immuunsuse abil suudab immuunsüsteem väga täpselt hävitada just selle konkreetse haigustekitaja ning endale edaspidiseks mälurakkude abil meelde jätta, kuidas sellise tekitajaga kõige efektiivsemalt toime tulla.
Enamik tavalisemaid infektsioone saadakse sel moel loetud päevadega kontrolli alla. Uute infektsioonidega kohtudes vajab immuunsüsteem tekitaja tundmaõppimiseks ja tema vastu antikehade tootmiseks veidi enam aega, kuni kaks nädalat. Mälu olemasolu tõttu reageerib immuunsüsteem teistkordsel kokkupuutel samade tekitajatega palju kiiremini ning inimene ei haigestu üldse või haigestub märksa nõrgemal kujul.
Anna aega paranemiseks
Lapsel on sündides olemas kõik immuunsüsteemi rakud, kuid nende funktsioonid ei ole võrreldes täiskasvanuga veel nii hästi arenenud. Sündides on inimese immuunsüsteem nagu puhas leht – puudub kogemus haigustekitajatega võitlemiseks.
Ema poolt raseduse lõpus kaasa antud antikehad tagavad kaitse vaid mõneks esimeseks kuuks ja loetud haigustekitajate suhtes. Edasiseks arenemiseks ja haigustekitajate vastase immuunsuse tekitamiseks on vajalik kokkupuude erinevate mikroobide ja viirustega.
Antikehade produktsioon algab lapsel juba veidi enne sündi, kuid saavutab täielikult täiskasvanu taseme alles 7-8 eluaastal. Samas võivad ka madalamad antikehade tasemed olla lastel piisavad nakkushaiguste vastase kaitse tagamiseks.
Seetõttu on laste, eeskätt enneaegselt sündinud laste, immuunsüsteemi rakkudel on alguses puudulik võime võidelda nii mikroobide kui viirustega. Korduvad kokkupuuted erinevate haigustekitajatega õpetavad esimeste eluaastate jooksul immuunsüsteemi nende tekitajatega võitlema.
Kui laps ei jõua veel eelnevast haigusest taastuda, kuid juba haigestub järgmisesse, siis muutub see tema arenevale immuunsüsteemile koormavaks. Lastekollektiivis aga on paratamatu, et väike inimene kohtub suure hulga erinevate haigusetekitajatega, mis kõik ründavad tema limaskesti, koormavad immuunsüsteemi ja üritavad selle kaitsest läbi murda.
Korduvad haigestumised tekitavad piltlikult öeldes nõiaringi: laps kulutab haigusest jagusaamiseks suure osa oma kaitsevõimest, tuleb just paranevana kollektiivi tagasi, aga kuna tal pole olnud aega oma immuunsüsteemi varusid taastada, võib ta sealt saada kohe uue nakkuse. Sellepärast soovitatakse anda lastele piisavalt pikk aega haigestumise järgselt taastumiseks ja mitte saata pooltõbist last lasteaeda või kooli. Ja tegelikult kehtib see ju ka täiskasvanute kohta!
Tasakaal ja harmoonia
Olles järjekordse nohu või köha küüsis, pöördud apteeki leevendust saama. Riiulilt aga vaatab vastu terve rida erinevaid taimeteesid, tinktuure, tablette ja kapsleid, mis kõik lubavad „immuunsüsteemi tugevdada looduslikul moel“. Kas nad tõesti suudavad seda?
Immuunsüsteemis on väga palju erinevaid rakke ja komponente, mille hulka võiks suurendada või mille funktsiooni võiks tugevdada. Puuduvad vettpidav tõestus, et selliste preparaatide kasutamine tõepoolest vähendaks haigestumist. Ja isegi kui need ka teeksid, mida nad lubavad, kas me ikka tõesti tahame immuunsüsteemi tugevdada?
Adekvaatne immuunvastus infektsiooni korral on põletik ning immuunvastust tugevdades saame veelgi tugevama põletikureaktsiooni – veelgi kõrgema palaviku, tugevama ninakinnisuse, tugevama nohu ja rohkema rögaga köha jne. Ma ei ole seni kohanud ühtegi inimest, kellele see tegelikult ka meeldiks. Aga paraku võivad kõik kõnealused preparaadid mõjutada vaid loomulikku immuunsust, mitte spetsiifiliselt toimivat omandatud immuunsust.
Imeravim immuunsüsteemile
Parim moodus tagamaks tervet ja hästitoimivat immuunsüsteemi on tervislikud eluviisid. Kogu meie organism, ka immuunsüsteem, töötab paremini, kui me toitume täisväärtuslikult ja tasakaalustatult, tegeleme regulaarselt füüsilise treeninguga, tagame vajaliku ööune, ei kuritarvita alkoholi ega suitseta.
Mõõdukas regulaarne füüsiline koormus mõjub üldse tervisele hästi – parandab südame-veresoonkonna tööd, hoiab vererõhku madalamana, aitab kontrollida kehakaalu ning vähendab stressi.
Pidev ülekoormus ja stress mõjuvad laastavalt ka immuunsüsteemile ning seetõttu võib suureneda haigustele vastuvõtlikkus. Kindlasti on väga oluline tagada regulaarne ja piisavalt pikk ööuni – täiskasvanutel 7-9 tundi, lastel rohkemgi.
Ära ei tohi unustada mitmekülgset toitumist. Enamasti jälgme suhteliselt hoolsalt laste toitumist, kuid vanemaealistel kipub toidulaud sageli ühekülgseks jääma ja süüakse tihti ka vähem. Seetõttu võib tekkida mõnede toitainete pidev puudujääk ja see omakorda võib suurendada vastuvõtlikkust infektsioonidele. Immuunsüsteemi toimimist ja haigustele vastuvõtlikkust mõjutavad kõige sagedamini tsink, seleen, raud, foolhape, vitamiinid A, C, E ja D.
Spetsiifilise mälu tekitamine
Et kaitse tekiks, ei pea inimene rasket haigust läbi põdema, vaid selleks ongi välja mõeldud vaktsineerimine. Vaktsineerimisel viiakse organismi väike hulk surmatud või nõrgestatud haigustekitajaid või hoopis ainult haigustekitajate väikesi osasid, nii et immuunsüsteem tunneb selle tekitaja ära ja säilitab teadmise endale mälurakkudesse, samas haigust läbi põdemata. Järgmisel korral sama tekitajaga kohtudes meie organism juba teab, kuidas end kaitsta.
Ei ole vaja karta, et vaktsineerimine immuunsüsteemi koormaks või nõrgestaks. Iga päev puutume kokku tuhandete mikroobide ja viirustega ilma, et see meie immuunsüsteemi üle koormaks. Tänapäeval kasutatavad vaktsiinid inimese immuunsüsteemile ohtu ei kujuta. Samuti ei muuda need meid vastuvõtlikumaks teiste infektsioonide ega haiguste suhtes. Vaktsineerimine hoopis tugevdab immuunsüsteemi selle nakkushaiguse suhtes, mille vastu vaktsineeritakse.
Gripp on välditav
Viirusinfektsioonidest on gripiviirus kõige raskema kuluga, eeskätt lastel, vanuritel ja krooniliste haigustega inimestel. Seetõttu soovitataksegi vaktsineerimist.
Ülemiste hingamisteede infektsioonidest on gripp ja kopsupõletik enam kui 65aastaste hulgas üks sagedasemaid surma põhjuseid. Vaktsineerimine pneumokoki ja gripiviiruse vastu on märkimisväärselt vähendanud vanemaealiste haigestumist ja surmajuhtusid.
Allikas: Confido Erameditsiinikeskus