Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Järvamaal tegutsev Vallo Seera oli veel eelmisel aastal mahetootja, kuid tänavu enam mitte. „Lõpetasin maheda ära. Väga pragmaatilisel põhjusel – raha,” selgitas ta. „Tulu ja kulu pool ei ole üldse tasakaalus. Vilja hind on sama või kohati isegi madalam kui tavatootmises.”

Põhjuseks see, et Eestis ei sööda piisavalt mahetoitu, nii et siin kasvatatu tuleb välja viia. Viimastel aastatel on aga mahetootmine ka teistes riikides jõudsalt arenenud ja seal ei vajata enam siinseid saake. Ületootmise tõttu on mahevilja hinnad ülimadalad.

„Talust taldrikule“ strateegia näeb ette, et 2030. aastaks moodustab mahepõllumajandusmaa 25% ELi põllumajandusmaa pindalast. Eesti oli mulluse 23 protsendiga Euroopas eesotsas. Tänavu on oodata suuremat vähenemist ja kui riigi poolt midagi ette ei võeta, jääb strateegias püstitatud eesmärk meist järjest kaugemale.