Kohalike külateede seisukord on kasin, puudub asfaltkate ning teed on sageli porised – külarahvas leiab, et ka parima tahtmise korral oleks seal jalgrattaga liikumine vaevaline.
FOTO:
Ühistransport maapiirkondades pole kohanenud viimase 20 aasta jooksul toimunud töökohtade ümberpaigutumisega. Kui aastal 2000 käis autoga tööl 40% maa-asulate elanikest, siis nüüd juba kolmveerand.
Kui Euroopa Liidu rohepööre näeb ette olulist transpordisaaste vähendamist, siis enamasti hakatakse rääkima säästvatest transpordivalikutest – jalgratastest, elektrisõidukitest, inimeste ühistransporti kasutama suunamisest.
Maainimesel on aga linnakesksete lahenduste jutust enamasti vähe abi. See ei lahenda nende põhiprobleemi: ühistransport pole muutunud vajadustega piisavalt kiiresti kohanenud.
