Üleskutse : ei Sindi paisule!
Hea kaasmaalane, looduse sõber ja keskkonnast hooliv inimene.
Otsusta puhtama ja rikkama looduse poolt- anna oma allkiri Pärnu jõge tõkestava ja ökosüsteemi rikkuva Sindi paisu likvideerimise ja Eesti hüdroenergia keskkonnavaenulikuks kuulutamise poolt. Sinu ja meie kõigi allkirjadega saadetakse pöördumine Riigikogu keskkonnakomisjonile ja Vabariigi Valitsusele, milles nõuame Sindi paisu probleemi lahendamist kõige tõhusamal viisil ja kõikjal paisude asemel ürgilmelise looduse taastamist. Sinu panus parema ja puhtama looduse nimel on väga oodatud ja vajalik, Iga allkiri on oluline!
Pöördumise algatajad: Rahvaalgatusrühm Sindi Pais, Eesti Harrastuskalastajate Liit, Eesti Loodushoiu Keskus, SA Eesti Forell, Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi, MTÜ Emajõe Nupuklubi.
Pöördumine Riigikogu keskkonnakomisjoni ja Vabariigi Valitsuse poole.
Meie, allakirjutanud , oleme seisukohal, et vooluveekogude tõkestamine paisudega on loodusele sügavalt kahjulik tegevus ja sellest saadav energia ei ole oma olemuselt keskkonnasõbralik energia. Paisutamisega kaasneb oluline negatiivne keskkonnamõju sellega seotud jõgedele ja ojadele, mis põhjustab muuhulgas väärtuslike siirde- ja poolsiirde kalade hävimise. Selle tulemuseks on vee-elustiku vaesumine ja liigilise mitmekesisuse vähenemine, väärtuslike ja produktiivsete kiirevooluliste jõeliste elupaikade kadu, kaluri elukutse, kui eesti alade põlise ameti hääbumine, üha suurema hulga harrastuskalastajate aktiivse puhkamise vormi kahjustamine, loodusturismi kui majandusharu kahjustamine jne. Paisjärved koguvad endasse setteid ja toiteaineid, mille väljakaevamine ei ole energiakasutuse ega elustiku seisukohalt jätkusuutlik tegevus. Paisud on eluohtlikud inimestele- ainuüksi Sindi paisul on taasiseseisvumisaja jooksul hukkunud üle kümne inimese. Varitsev avariioht võib vormuda allavoolu asuva jõeosa jaoks looduskatastroofiks, nagu on juhtunud Kundas. Paisjärvedes napib erinevaid elupaigatsoone ja need muudavad jõe bioloogilist kvaliteeti halvemuse suunas. Kastmiseks vett võtta ja ujumiskohti saab rajada ka väiksema kahjuga keskkonnale. Paisud on tehisobjektid looduses, mille mõju on negatiivne ja mille olemasolu ei tohi põlistada- tegemist saab olla vaid mälestusmärgiga inimlikule rumalusele ja aplusele.
Leiame, et vooluveekogude paisutamine toimub hüdroenergeetilise potentsiaali piiratuse tõttu Eestis vaid üksikute eraisikute isikliku kasu huvides ja sellega tallatakse laiade ühiskonnagruppide õigusel puhtale, liigirikkale, looduslikule ja esteetiliselt nauditavale looduselamusele. Üheks põhjuseks, miks Eestis on hea elada, peetakse siinset puhast ja puutumatut loodust. Betoonist paisumürakaga tõkestatud jõgi ja sellest ületamise meeleheitlikke ent nurjumisele määratud katseid tegevad kalad, kelle jaoks mõeldud pääsud ei tööta, sest rohkem kui neisse, juhitakse vett kõrval asuvaile turbiinidele – see pole ei puhas ega puutumatu loodus. See on tehnokraatlik mõtteviis ja kasumijanu, mis on kaugel säästvast ja loodushoidlikust eluviisist, ainsast , mis võib inimkonna planeedil kestma jääda. Sest kui hävitame looduse liigirikkuse, oleme määratud varem või hiljem hävima ka ise ühe osana sellest.
On palju näiteid arenenud riikidest, kus paisutamine on kuulutatud loodusvaenulikuks tegevuseks, toimub intensiivne paisude lammutamine ning jõgede looduslikuks taastamine. Hispaanias on maha võetuid üle 300 paisu, Ameerika Ühendriikides ligi 1000 paisu, aga ka Rootsis, Taanis, Lätis, Prantsusmaal . Uusi paise rajavad maailmas täna vaid nõrgalt arenenud või puudulikud demokraatiad, kus endiselt on valdav utilitaarne ja looduselt armuandide jõuga võtmise mõtteviis. Kuhu peaks kuuluma Eesti?
Eesti kõige dramaatilisemaks näiteks paisutamise kahjulikkusest on Pärnu jõgi ja sellel tänagi veel paiknevad Sindi ja Jändja paisud. Neist Sindi pais tõkestab siirdekalade tee rohkem kui 90%-le koelmutest, so enam kui 2500-le km-le vetevõrgule. Lõhe , siig, meriforell, vimb, jõesilm, angerjas, meritint, ahven, haug ja teised peavad piirduma sellest Eesti suurimast jõgedevõrgust ning alu- ja sigimispaikade küllusest vaid murdosaga. Rajatud kalapääs ei tööta. Sindi paisjärve kalastik on kordi vaesem kui lähedastes jõelise režiimiga lõikudes. Sisuliselt on elurikkus negatiivselt mõjutatud 16%-l riigi pindlast- just nii suur on Pärnu jõe valgala. Teadlased on mitmes uuringus välja selgitanud Sindi paisu kahjulikku mõju ja soovitanud rajatis likvideerida. Ainuüksi kalavarude iga-aastaselt tekitatav kahju ulatub miljonitesse eurodesse.
Ja see kõik mille nimel?
Täna on Sindi pais alles vaid seetõttu, et selle omanik- kolmele ärimehele kuuluv firma tahab hakata tootma hüdroenergiat määral, mis vastab kahe tuuliku toodangule. Eesti tänasest energiatarbest ei moodusta see isegi tuhandikku. Ei looda ühtegi töökohta. Ei säästeta ühtegi tonni põlevkivi ega vähendata CO2 emissiooni. Omanikele tooks plaani täitumine aga sisse mõnisada tuhat lisaeurot aastas. Seda kõigi meie taskust, kes elektrit tarbivad. See on räige vilistamine ühiskondlikele huvidele , isikliku kasu kõrgemale asetamine loodusest ja kaaskodanike õigusest puhtale ja rikkumatule keskkonnale. Sellega ei saa nõustuda ja vaja on astuda koheseid otsustavaid samme õigluse jaluleseadmiseks .
Meie, allakirjutanud nõuame, et
1) Likvideeritaks Sindi pais ja taastataks selle asemel kunagine kärestik.
2) Punkt 1- e täitmiseks tuleb pais sundvõõrandada või kohaldada asendustäitmist.
3) Riik aktsepteeriks elustiku ekspertide seisukohti ja lõpetaks paisutamisest saadava hüdroenergia käsitlemise ökoloogilise energiana ning eemaldaks selle taastuvate ja kasutatavate energiaallikate hulgast energiamajanduse riiklikus arengukavas ja teistes energia-alastes arengukavades ja õigusaktides.
4) Lõpetataks uute paisude rajamiseks ja vanade taastamiseks lubade väljastamine,
5) Soodustaks kõigiti paisude likvideerimist ja kunagise kauni ürglooduse taastamist nende asukohtades.
6) Vee-erikasutusloa tingimusi rikkunud paisuomanikelt võetaks alatiseks õigus nimetatud loale.
Petitsioonile kogutakse allkirju kalastuskauplustes terves riigis ja internetis.
Samal teemal:
