Pärnus probleemiks olevad planeeringud
Täna toimunud Pärnu Linnavolikogu kodanikeühenduste ümarlaua põhiteemaks oli „Ajale jalgu jäänud planeeringud, mida volikogu otsusel tagasi kutsuda“. Teemat aitas lahti mõtestada Kaido Koppel, Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja.
Volikogu ühenduste ümarlaua tööd juhtiv MTÜ Kodanikujulgus esimees Astrid Hindriks selgitas, et käesoleval aastal tullakse regulaarselt kokku eesmärgiga avalikku huvi pakkuvates küsimustes kaasa rääkida enne volikogu otsuste vastu võtmist. Selleks sobib hästi päev pärast seda, kui linnavalitsus on andnud otsustamist nõudvad eelnõud volikogule üle.
Kaido Koppeli esinemisest sai selgeks, et detailplaneeringud peavad suutma ajas muutuvate oludega ühte sammu pidada. Kunagi ammustel aegadel kehtestatud planeeringud võivad pikale veninud seisakute tõttu teisenenud oludele jalgu jääda. Detailplaneeringu kehtestamisel sisulist tähendust omanud tegelik situatsioon ja õigusaktid võivad vahepealsel ajal saada täiesti uue sisu. Näiteks tekitatakse detailplaneeringuga maatüki kõrvale loodus- või muinsuskaitseala, millega võiks kaasneda ehitusõiguse piiramine tulenevalt avalikust huvist. Detailplaneeringud võivad aeguda ka mitmetel teistel põhjustel. Mõistagi tuleb siis arvestada uute avalike ja erahuvidega. Loomulikult ei pruugi kõik muudatused kinnistut arendava omaniku soovidega ühtida. Koppel ütles, et ühel korral prooviti saada tagasisidet sajakonna toppama jäänud detailplaneeringu arendajaga. Vastas vaid kaks inimest. Ülejäänud ei andnud endast vähimatki märku.
Omanikul tuleks arvestada mõistliku ajaga, mis kulub detailplaneeringu kehtestamisest ehituse alustamiseni. Mõistlik aeg pole küll täpselt määratletud, aga Koppeli arvates võiks see jääda kusagile seitsme aasta piiresse, mõnel juhul paar aastat rohkem. Samas puuduvad omavalitsusel tõhusad mõjutusvahendid, mis sunniksid omanikke alustatud kavasid mõistliku aja kestel teoks tegema. Pärnu linn on ühest küljest Koppeli sõnul täis planeeritud, aga teisest küljest rikuvad linna ilmet paljud tühjad platsid, mis ootavad peremehe kätt ja ehitajat. Aga kui arendaja väidab raha puudumist, siis ei saa ka omavalitsus omanikku mitte kuidagi sundida projekti realiseerima.
Ümarlauas esitati planeerimisosakonna juhatajale hulga küsimusi konkreetsete objektide kohta. Ranna promenaad ehitati omal ajal välja selle arvestusega, et selle äärde rajatakse peatselt puhkajatele olulised hooned. Kuid näiteks hotell September ehitus on takerdunud linnavalitsuse ja omaniku erinevate huvide vastuolusse. Koppel tunneb siiski head meelt sellest, et Pärnu rand on suudetud hoida rohkete ligipääsudega hästi avatuna. Näiteks Narva-Jõesuus on paljud kõrvuti asetsevad kinnistud vähendanud suurel määral vaba pääsu sealsesse randa.
Muret tekitav on Pärnu Muuseumi hoonega kõrvuti asuval Põhja 1 kinnistul kõrguv murenevate müüridega kunagine soolaladu. Pärnu ettevõtja Raivo Tõnismaa on kavandanud muinsuskaitseväärtusega hoonele pealeehitust, kuid ehituseni pole jõudnud. Koppeli sõnul ei pidavat omanik vajalikuks varisemisohtlikku hoonet taraga ümbritseda, et vältida möödujate võimalikku varingu alla jäämist. Siiski olevat omanik lubanud hoone piirata turvalindiga, mis tõkestaks varinguohule lähenemise tee. Vastavad hoiatavad sildid on küll hoonel olemas, aga seda ei pea linnavalitsus piisavaks. Praegu käib omaniku ja linna vaheline kohtuvaidlus ohutuse tagamise küsimuses.
Astrid Hindriks tõstatas küsimuse ranna piirkonda rajatavate uute eluhoonete rajamisest üleujutavatele aladele.
Koppel vastas ka küsimusele sellest, milline on praegu uutele majadele kehtestatud parkla kohtade arv. Kehtestatud 0,8 parklakohta korteri kohta on planeerija seisukohalt liiga vähe ja praegune praktika arvestab iga korteri jaoks vähemalt ühe auto koha. Selline kord ei kehti vanalinnas.
Volikogu esimees tutvustas Noorteväljaku uuendamise kava, mille teostumisele aitab oluliselt kaasa Riigikogu liikme Annely Akkermanni vahendusel saadud nn katuseraha. Vana-Pärnu elanikega kohtub Nõmm 26. veebruaril.
Samal teemal:
