Jüri Ratas, Kadri Simson ja Mailis Reps
Riigikogu aseesimees Jüri Ratas koos Riigikogu liikmete Kadri Simsoni ja Mailis Repsiga kohtusid täna Pärnumaa inimestega Pärnus, Sindis ja Vändras.
Katusealuse püstitamine toimub kerge liigutusega; Kesknädala jagamine
Hommikupoolikul juba enne kella kümmet võis Pärnu Vana turu juures näha kogunevaid inimesi ja kuulda neid isekeskis päevapoliitilistel teemadel arutlemas, mis kohati kasvas üle ka omavahelisteks vaidlusteks. Paarkümmend minutit pärast kümmet jõudsid kohale Riigikogu aseesimees ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Jüri Ratas, Pärnumaalt valitud Riigikogu liige Kadri Simson, kes on samuti Euroopa Liidu asjade komisjoni liige, aga kuulub ka rahanduskomisjoni. Veidi hiljem liitus nendega kultuurikomisjonis töötav Riigikogu liige Mailis Reps. Kõik kolm esindavad Eesti Keskerakonna fraktsiooni.
„Me oleme taolisi kohtumisi teinud erinevates maakondades selle jaoks, et tullagi tänavale ja silmast silma seistes kuulda otseselt inimeste käest, mis neid muretsema paneb ja mis soovituseid Riigikogule antakse,“ ütles Kadri Simson, kelle sõnul ei taheta suvisel ajal organiseeritud saalikogunemistele tulla. Nii tulebki poliitikutel minna sinna, kus rahvas nagunii liigub. „Pärnu turg on täna selleks hästi hea koht ja inimeste aktiivsus väga positiivselt üllatav kuna rahvast näeb siin tõepoolest palju,“ tõdes Simson.
Esimeste repliikidena kostusid kõrvu ESM-iga seonduvad küsimused, millest võis järeldada inimeste üldist pahameelt Riigikogu poolt tehtud otsuse suhtes. Simson ühines inimeste arvamusega ja tõi näiteks teistelt riikidelt euroabipaketis finantsabi saanud Hispaania. „Kui Hispaania sai võimaluse abipaketi rahaga omi panku päästa, siis samal ajal suurendas nende valitsus vabanenud eelarve summade arvelt muu seas pikaaegsete töötute toetusi. Eesti valitsus toimetab vastupidiselt ja külmutab nii abivajajate kui ka palgaliste sissetulekuid. Siiski pakutakse oma ressursse lahkesti teiste euroala riikide murede leevendamiseks,“ arutles Simson konkreetsete näidete varal ebakõla oma rahva ja kaugemate inimeste heaolu eest seismisel.
Jüri Ratas ütles, et Keskfraktsiooni enamus hääletas ESM-i vastu. „Mina isiklikult ei andnud sellele poolt ega vastu häält. Aga inimesed küsisid ka täiesti õigustatult seda, miks me peame aitama endast rikkamaid,“ rääkis Ratas, kellel arenes sellel teemal pikem diskussioon ühe prouaga. Kas Eesti peaks hoiduma Euroopa pidurite poole või mitte? Proua küsis, mis on alternatiiv ja kas üksinda saame hakkama või mitte? „See on temaatika, mida praegu väga paljud pered mõtlevad. Kas me saame üksinda hakkama? Kui ei saa, siis kuhu poole me soovime kuuluda? Kas Euroopa poole või kasutame mingeid muid võimalusi?“, vastas Ratas arutlevate küsimustega.
Üks härra tõstatas küsimuse sellest kas ei peaks panema rahvahääletusele üleüldse kogu Euroopa Liitu puudutava temaatika - saamaks teada, mida eesti rahvas asjast üldiselt arvaks. „Tegelikult on see oluline sõnum. Ma arvan, et Riigikogu ja valitsus peavad lähiajal ette valmistama küsimused, mida panna rahvahääletusele ja kuhu poole Eesti suundub,“ leidis Ratas.
Üks härrasmees rääkis oma lapselapsest, kes läks Austraaliasse lihttööle põhjusel, et Eestis ei saa hakkama ja ei tule toime. Väga paljud eakamad inimesed tõid välja selle, et 300 euroga pensionist ei ela ära ja keegi proua tõi näite oma lapse perekonnast, kus jutuks lastetoetus. „Tegelikult need ongi need valukohad. Kahjuks on nii, et me varsti ei tea mitte ühtegi inimest Eestimaal, kes ei teaks ühtki inimest, kes on välismaale ära läinud. See tendents on Eestile ohumärk,“ kõneles Ratas, kelle seisukohalt on inimeste täiesti õigustatud küsimused signaaliks kõigi fraktsioonide liikmetele. Küsimus seisneb selles, kas seadusandev- ja täitevvõim suudavad olukorda parandada või mitte, lausus Ratas lootuses, et siiski tehakse kõik olukorra parandamiseks.
Keegi kõnekas härra oli rahvaesindajate saabumiseks teinud põhjaliku ettevalmistuse ja luges kõigile kohalviibinutele ette pärnakate ettepanekud Riigikogule ja valitsusele, mille koostamist olevat toetanud umbes 30 inimest. Kaheksapunktilises pöördumises kõneldakse töökohtade loomisest ja soodustamisest; lastekaitse fondi loomisest; matusetoetuste taastamisest; pensioniaastate arvestamisest vastavuses üks ühele; miinimumpalkade aluseks võtmisest kõikide palkade arvestamisel; tulumaksu kehtestamisest välispankadele ja –ettevõtetele; teedemaksust riigist läbi sõitvatele autorongidele ja uuest valimisseadusest.
Kuigi kohtumisele tulid valdavalt vanemad inimesed, siis paljud muretsesid eelkõige oma laste ja lastelaste pärast. Vastates põgusalt kirjale ütles Simson, et esitatud küsimused on väga tõsiselt võetavad ja mitme tõstatatud probleemiga on püütud juba varemgi Riigikogus tegeleda. Räägiti FIE-de maksukoormusest. „Me peaksime kõrgemalt hindama inimesi, kes on rasketel aegadel endale ise tööd andnud. Aga täna on FIE-de maksustamine üks kõige rängemaid koormuseid üldse. Räägitakse sellestki, et tuleks taastada matusetoetus. See seadus tuleb arutlusele Riigikogus juba septembris. Kui leitakse miljardeid end lõhki laenanud riikide abistamiseks, siis võiks leida ka mõne miljoni oma inimeste aitamiseks,“ vastas Simson kirjas esitatud ettepanekutele.
„Meie ettepaneku kohaselt peaks alates lasteaedadest kuni gümnaasiumi lõpuni olema toit tasuta, sest paljudele lastele on koolitoit ainuke soe söök päevas. Toidu hind kasvab pidevalt, aga koolitoidu toetust juurde ei anta, mistõttu hakkab koolitoit vaikselt ära kaduma,“ rääkis Simson ja esitas Soome näidet jätkusõja ajast kui oli kõige raskem.
Loomulikult oli pärnakatel mitmeid pakilisi Pärnuga seonduvaid küsimusi. Näiteks bussiliikluse ümberkorraldamine, aga ka suvituslinnale spetsiifilisi küsimusi seoses turistidega ja lärmiga hilisel ajal. Siiski jäid esiplaanile üleriigiliselt muret tekitavad teemad tugevamate riikide abistamisest ja oma rahva vähesest hoolimisest.
Samal Teemal:
