Üle tuhande inimese kogunes RMK istutuspäevale. On ka firmasid ja asutusi, kust käiakse metsa istutamas, et midagi tähistada või meeskonnatunnet kasvatada.
Rõõm on tänasest Metsalehest lugeda, et leidub koolegi, kus lastega koos puid kasvatatakse. Elukutselistel metsakasvatajatel on kevadel niikuinii istutamisega käed tööd täis.
Ise käisin sel kevadel kuuski-kaski maha panemas sõbra metsas. Ta oleks küll eelistanud püsimetsandust, aga paraku tegid torm ja üraskid oma töö ning koos ühistuga jõuti järeldusele, et targem on metsa lageraie ja istutamisega uuendada. Varsti korjame seal noorte kuuskede vahel riisikaid.
Usun, et ma pole ainus, kelle jaoks ilma metsaistutamiseta kevad polegi nagu õige kevad. See on justkui rituaal, mis esindab nende religiooni, kes usuvad, et kui inimene aitab metsal kasvada, siis on see hea nii metsale kui ka loodusele.
Eksisteerib ka risti vastupidine usund, mille esindajad on veendunud, et mets peaks tärkama, kasvama ja surema inimese kaasabita. Eks neilgi ole omad riitused. Näiteks hiljuti teatas aktivistide rühmitus Fridays for Future, et nemad lõpetavad oma igareedese missa ehk streikimise ja suunavad vabaneva energia teistesse tegevustesse. Miks mitte proovida metsaistutamist?
