Viiratsi saeveskis teeb enamiku tööst ära kõrgtehnoloogia. Ometi kulub kõvasti ressurssi materjalitagavara ladustamiseks ja kaitsmiseks riknemise eest, ning seda maailmas ainulaadsel põhjusel.
Sisseostetav materjal käib kõigepealt läbi sorteerliini, mis paistab esmapilgul küll robustse rauakolakana, kuid peidab endas 3D-skännereid. Kolme laserjoonega eri suundadest moodustatakse palgi digitaalne kujutis, ning vastavalt selle mõõtmetele ja kujule koostatakse parim saekava ehk just sellele tükile sobivate mõõtudega materjali väljasaagimise plaan.
METSALEHT
Sorteerliinil on 50 taskut ja selle kogupikkus on 230 m. Liini teenindavad kaks palgitõstukit juhtidega ja liini operaator. Operaatori põhitegevuseks on jälgida kogu protsessi ning samuti seda, kas ümarpalk on määrdunud, lumine või kahjustustega. Samuti kontrollib operaator eelnevalt E-veoselehega saabuva ümarpalgi päritoludokumente, vastavate sertifikaatide olemasolu ning müüja andmeid.
Kui ümarpalk on sorteeritud ja vastavalt saekavadele laoplatsile ladustatud, siis järgnev tootmisetapp on saagimine: väiksema läbimõõduga palgid saetakse peenpalgiliinil kiirusega kuni 120 m/min. Jämedamad ümarpalgid saetakse lintsaeveskis, kus kiirused on küll väiksemad, aga tehnoloogia ja tarkvara võimaldavad saagida parima rahalise väljatuleku järgi saematerjali.
Üle ei jää midagi
Liin osteti aastal 2017 Rootsist uuena, eelnes päris suur töö, selgitamaks välja parim tarkvara selle juhtimiseks ja tehnilised näitajad. „Meie üks mõte oli, et ega Eestis ei kasva ühtegi ideaalselt sirget puud,“ selgitab tehasejuht Alari Leevit. „Valisime tehnoloogiat hoolega, praegu saame 100meetrise raadiusega puidukõverusega palgist saematerjalidena korraliku väljatuleku kallist toorainet, et ei peaks kõveraid puid vaid kütteks kasutama.“
Kui palk liinile tuleb, siis kõigepealt see skanereeritakse ja saadakse 3D-mudel, fikseeritakse kõverus, ovaalsus, tüüakus ehk palgi kõige tagumise osa suurim jämedus. Tarkvara ise valib, millised lauad või prussid on just sellesse palki kõige optimaalsem saagida, millise nurga all palk saagi viia, et tuleks just sellise kvaliteediga lauad, mida soovitakse.
Praaki sellest masinast peaaegu ei tulegi – kui midagi on valesti, annab tehnoloogia sellest aegsasti märku. Liinil töötab üks operaator, kelle ülesanne on vaid protsessi jälgimine. Otsused on digitaalse saekava näol tehtud juba varem.
„Palk on ümmargune, saematerjal kandiline,“ tõdeb Leevit. „Kõik, mis üle jääb ehk puukoor, saepuru ja hake, leiab kasutust.“ Puud kooritakse, et saada kooreta haket, mis müüakse Rootsi ja Soome tselluloosi- ja puitmassitehastele, Eestis kasutatakse seda minimaalselt.
Hake peab olema toodetud vastavalt ostja kvaliteedinõuetele, et tselluloosi tootmise protsess toimuks võimalikult efektiivselt. Madalama kvaliteediga haket saab müüa kohalikele katlamajadele.
Saepuru on toormeks graanulitehastele. Saeveski enda katlamajad kasutavad põhiliselt puukoort sooja tootmisel saematerjali kuivatite jaoks ning ülejääk läheb müügiks samuti katlamajadele.
Saeveski toodab ka veidi elektrit tehase katustele paigaldatud 300kilovatise päiksejaama abil. „Sisuliselt saame aastas ühe kuu saematerjali kuivatamiseks kuluva energia päikesest,“ kiidab Leevit.
Arendamisjärgus on mitmeid ideid, mis tagaksid tehasele jätkusuutlikkuse nii majanduslikus kui ka keskkonnahoiu mõttes. Otsitakse lahendusi veekulu vähendamiseks kastmisel. Samuti uuritakse, kuidas asendada valmistoodangu kilepakendid millegi loodussõbralikumaga või võimalusel pakendist üldse loobuda.
Kõigepealt kastetakse, siis kuivatatakse
Tekib küsimus, miks siis laoplatsidel suvel palke kastetakse. Kui palgi niiskus läheb alla 60 protsendi, alustab tegevust puiduseen, mis põhjustab sinetust. Et Eestis on ainukesena kogu maailmas kolmekuuline linnurahu, mil metsaraie on piiratud, tuleb märtsikuuks meeletu kogus palke varuda, et neid jaguks kogu suveks. „Selliste suurte ladudega kaasneb ka tooraine riknemine ja kastmisega tekivad veel lisaks väga suured lisakulud,“ märgib Nordwoodi juhatuse liige Tõnu Ehrpais.
„Meie üks mõte oli, et ega Eestis ei kasva ühtegi ideaalselt sirget puud.“
„Väliskülalised on imestanud, miks me nii palju maad ja ressurssi laoplatside alla paneme – meil on siin üle viie hektarit asfalti,“ ütleb Leevit. „Nad ei saa aru, sest neil selliseid raiepiiranguid ei ole. Meie peame enne kevadet kogu materjali siia tooma, et saaksime jaanipäevani tööd teha.“
Ümarpalgi kastmine kestab kuni septembri alguseni ja siis on puidus niiskusesisaldus 80–90%
Pärast saagimist kuivatatakse materjali niiskusesisaldus 16 protsendi peale. „Ühest kuupmeetrist saematerjalist võtame välja 350 liitrit vett,“ räägib Leevit. Vesi ei aura aga õhku, vaid suunatakse reservuaari, setitatakse ning järgmise ringiga kastetakse palkidesse tagasi.
Saematerjali kuivatamine toimub kamber- ja tunnelkuivatiga. Kuivati sisekliimat on lihtne ette kujutada kõigil, kes on käinud aurusaunas.
Eelnevalt materjal virnastatakse ja staabeldatakse ehk pannakse kihtidele lipid vahele. Seejärel toimub kuivatusprotsess vastavalt materjali parameetritele ning jäänud ongi veel saematerjali sorteerimine ja pakkimine.
Toodetud saematerjal leiab kasutust puidutööstuste toormena, samuti ehitusmaterjalina ning madalama kvaliteediga osa mööbli-, pakendi- ja alusetööstustes.
Viiratsi saeveski toodab ca 160 000 m3 saematerjali aastas. Tehniliselt oleks võimalik toota ka 200 000, kuid siinkohal seab piirangud ümarpalgi saadavus Eestis. „Olulised piiravad tegurid on just raierahu aprillist juulini ning territoriaalsed metsamajandamise piirangud: Eestis on kaitstavaid metsi üle 30%, samas konkurentidel Rootsil ja Soomel 13% ning Lätis 14%,“ ütleb Ehrpais.