Juhan Parts: sõda ei tule, kuid Venemaa laguneb
Pärnu Väärikate ülikooli kuuenda õppeaasta teine poolaasta algas eile õhtul Riigikogu liikme Juhan Partsi esinemisega Eesti geopoliitilistest võimalustest.
50+ kuulajad saabuvad Tervise keskuses toimuvale Väärikate ülikooli järjekordsele loengule
Praegu Euroopa Liidu asjade komisjoni ja Väliskomisjoni liikmena tegutsev Juhan Parts oli 2011-st aastast kuni mullu kevade alguseni majandus- ja kommunikatsiooniminister. Sama ametit pidas ta ka Ansipi teises valitsuses ja aastatel 2003 kuni 2005 oli peaminister.
Nagu tavaliselt, hõivati seegi kord tuntud isiku tulekul kõik 288 Tervise konverentsisaali istekohta. Lisaks toodi saali täiendavalt toole või istuti treppidele. Samuti võis jääda suurde vestibüüli, kus kogu esinemine oli videoülekande vahendusel jälgitav. Algava aasta puhul esinesid lühikese meelelahutuskavaga õpetajate Eneli Arusaare ja Jelena Kuvšinova juhendamisel õpilased Sirelin Kukk, Sten Sepp ja Andrea Õispuu Sindi Gümnaasiumist. Tervitussõna ütles Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe.
James Martin valmis eriarvamusi korrigeerima
Minutilise täpsusega Tervise keskuse uksest sisse astunud Parts üllatus, et teda on kuulama tulnud ligemale paar korda rohkem huvilisi, kui eelnevalt öeldud. Ta ütles, et oli selleks esinemiseks hakanud ette valmistama kohe pärast Paide Arvamusfestivali, kus Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli talle kutse esitas. Suurväli olevat tookordset kutse esitamist Arvamusfestivalil selgitanud huviga, mida Parts tekitas oma välja öeldud arvamusega. Toona kinnitas poliitik, et tema nägemuses lõppevat 10 aastat kestev Vene-Ukraina konflikt Venemaa lagunemisega.
Sissejuhatavate mõtete esitamiseks kasutas Parts kahte raamatut. Ta soovitas Väärikate ülikooli kuulajatel lisada mõlemad raamatud kohustusliku lugemisvara hulka. Neist üks on kümmekond aastat tagasi trükitud „The meaning of the 21st century“ (21. sajandi tähendus), mille autoriks Oxfordi professor James Martin. Autor väidab, et Eesti kuulumine Nõukogude Liitu oli ajalooline loomulik asjade käik. Teadlane eksitab lugejat faktivigadega ja sellest tulenevalt käsitleb Eestit tegelikkusele mitte vastavalt. Selle raamatu kohta on Partsil hulk kriitilisi märkusi, mida ta ka meilikirjades professorile selgitas. James Martin olevat vastuskirjades lubanud raamatu järgmise trüki toimetamisel nende märkustega arvestada. Siiski, vaatamata puudustele soovitas Parts seda raamatut lugeda.
Jätkuv USA mõjuvõimu kestvus
George Friedman avaldas 2008. a raamatu „The next 100 years“. „Kui ma raamatu ilmumise aastal ühel pikemal lennureisil Friedman'i ettenägemist sündmuste arengutes lugesin, ei tahtnud ma teda uskuda. Nüüd hämmastab Friedman mind sellega, kui täpselt on ta aastani 2015. asjade käiku ette näinud.“ New York Times väljaandel avaldatud bestseller on tõlgitud ka eesti keelde. „Järgmised sada aastat“ autor on ühe tunnustatud luureanalüüside ja prognoosidega tegeleva erafirma Stratfor asutaja. Mõtteerksa tulevikku vaatajana keskendub geopoliitilise luure analüütik lugejat šokeerivate pilgu heitmistega sellele, mis võib maailma ja Ameerika Ühendriike ees oodata järgmiste kümnendite jooksul.
Parts püüdis juba ettekande alguses luua rahvaga kahekõnet. Ta küsis, mida pidanuks oskama aastal 1910 ennustada tolleaegne „Friedman“? Paraku ei leidunud siis inimest, kes oleks näinud ette praegust tehnoloogilist arengut, plahvatuslikku planeedi elanike arvu kasvu ja USA mõjuvõimu esile kerkimist. Möödunud sajandi alguses andis sisepõlemismootori laialdane kasutusele võtmine täiesti uue arengukäigu kogu maailmale. Aga veel mõnikümmend aastat tagasi ei osatud kujutleda võimalust, mis lubaks samaaegselt üksteisega suhelda miljonitel inimestel. Peaaegu võimatu oleks ennustada järgmisi kümnendeid, aga Friedman üritab seda teha kaugemalegi.
Kui Venemaa propaganda püüab USA-d näidata nõrgeneva jõuna maailmas, siis tegelikkus on täiesti vastupidine. Venemaal puudub majanduslik võimekus, välja ehitamata on riigi normaalseks tegevuseks vajalik taristu jne. Ukrainas ei lahene asjad mitte niipeagi. See võib kesta kümmekond aastat. Parts ei kahtle selles, et Venemaa laguneb juba lähema kümnendi pärast. Eesti satub Venemaa ja läänemaailma vahelise heitluse keskmesse. Poola võib mõjuvõimult tõusta Saksamaast ettepoole. Võimalik, et muu hulgas kehtestab Poola otsevõimu Valgevene üle.
Friedman võrdluses Huntingtoni, Brzezinski, Mangiga
Eespingis istuv naine tundis muret sõja vallapääsemise pärast. „Proua, sõda ei tule, ärge seda kartke!“ vastas Parts kuulajale võimalikult lähedale kummardudes. Seda seisukohta kinnitas ta veel hiljemgi.
Keegi härra küsis, kas Parts on lugenud Huntingtoni või Brzezinski nägemusi tuleviku osas, kes olevat juba palju varem samadest asjadest kõnelenud? Vastusest ilmnes, et Parts hindab Friedmani analüüsi metoodikat ja ta eristab filosoofilist, poliitilist ja luureanalüüsi põhist prognoosi, millest viimane tundub kõige detailsema teadusliku kirjeldusena. Igor Mang ennustavat ka ülitäpselt, aga Parts ei võta teda ülemäära üldise sõnastuse tõttu tõsiselt.
Huvitav on teada, milliseks kujuneb meie riigi tulevik, kui planeedil jätkub plahvatuslik ülerahvastumine ja samal ajal toimub Eestis rahvastiku väljaränne? Kas tõesti tuleb Eestil okupeerida Peterburi, millest kõneleb USA mõttekoja Stratfor vedaja Friedman?
Samal teemal:
