"Suurbritannia madalal suremusel on üksainus põhjus – edukas vaktsineerimine (vanusegrupis 55 ja vanemad >90%). USA andmed näitavad et vaktsineeritutel on risk COVID-19 tõttu surra kuni 200 korda väiksem kui mitte vaktsineeritutel – minu teada need andmed ei arvesta veel deltatüve, kuid suurusjärk on ilmselt sama ka siin. Meie olukord on paraku teistsugune – 32% vanusegrupist 70+ on vaktsineerimata," selgitab viroloog Andres Merits.

Kui palju on delta teistest tüvedest nakkavam? Kas see on nakkavam ka neile, kes on kahe doosiga vaktsineeritud? Levib see laste ja noorte seas paremini kui eelmised tüved?

Praegustel andmetel on see üle kahe korra nakkavam kui algne viirus ja umbes 1,5 korda nakkavam kui alfa (Briti) tüvi. Kahtlemata levib see laste ja noorte seas varasematest tüvedest efektiivsemalt, näide on ka kodumaalt võtta – Pärnumaa laagris nakatus 29 last 79st. Kuna parem levik põhineb kiiremal ja suuremal viiruste tootmisel nakatunu organismis ja efektiivsemal seondamisel uue peremehe rakkudele, siis on delta nakkavam kõigile. Ka vaktsineeritud puutuvad kokku viiruste suuremate kogustega, kuid need ei pruugi rakke nakatada, sest vaktsiini tekitatud neutraliseerivad antikehad hävitavad viiruse juba enne seda.

Suurbritannia näitel paistab, et deltatüvi on siiski vähem surmav ja toob kaasa vähem haiglaravi vajavaid juhtumeid. Mõned uuringud on jälle näidanud, et deltatüvi põhjustab raskema haiguse. Kuidas siis päriselt on?