Kellel pole vaktsineerimispassi, see saab hundipassi!

Eesti leiutaja Juhan Satikas on saanud valmis uue leiutise. Erinevalt robottolmuimejast imeb uus seadeldis endasse peale tolmu ka kogu laudadel, kapi peal ja maas vedeleva prügi. Pärast allaneelatud kraami seedimist sorteerib prügiimeja jääkained eri kategooriatesse ning prügiimeja omanikul endal polegi tarvis prügi sorteerida. Peremehe isiklikud asjad tunneb robotprügiimeja kergesti ära ja paigutab maha kukkunud asjad õigele kohale.

Keskkonnaameti teatel on robotprügiimejat juba katsetatud sadade vabatahtlike peal, ent kahjuks ei ole kõik inimesed prügiimejaga rahul. Peamise puudusena on toodud välja, et prügiimeja ei suuda ise prügi ära viia, kuna seadeldis ei oska ust ega akent avada. Juhan Satikase sõnul aga tuleb peagi välja ka ise aknaid ja prügikaste avavad prügidroonid ning varsti saab lisaks lindudele prügikastide juures lendlemas näha ka droone.

Kõrvaltoimetena on mõned katses osalejad täheldanud raha, dokumentide või väärtuslike asjade kadumist. Ent raha kaotanud isiku naise sõnul on mees varemgi raha kaotanud ning politsei teatel läksid dokumendi kaotanud isiku juhiload kaotsi hoopis purjus peaga auto juhtimise tõttu. Seega ei saa raha ja dokumentide kadumist prügiimeja süüks veeretada ja keskkonnaameti teatel võetakse robotprügiimeja seeriatootmisse juba lähikuudel.

Poes hakkab prügiimeja maksma 5000 eurot, ent prügi õige sorteerimise nimel on keskkonnaamet valmis ostjaid toetama 50 protsendi ulatuses. Kõikidele COVID-19 vastu vaktsineeritud Eesti kodanikele katab ülejäänud osa kuludest terviseamet.

Juba aastat 15 olid Aru Aadu ja Ann abielus olnud ja elasid nii-öelda keskmistviisi: tegid tööd ja nägid vaeva. Rikkust neil küll ei olnud, kuid seda Aru rahvas ei ihaldanudki. Ühest asjast hakkasid nad aga aastate möödudes puudust tundma, nimelt majarahust – Aadu ja Ann ei sobinud enam nii hästi kokku kui abielu alguses. Nägelused tulid nägeluste järel, Aadu oli samagonni rohkem armastama hakanud kui oma naist.

Päevad vajusid ajamerre. Mõlemad, nii Aadu kui ka Ann tundsid, et majja oli rahu vaja. Et see aga iseenesest tagasi ei tulnud, arvasid nad, et ehk saab abi nõia käest.

Aadu ajas ühel hommikul ruunale rangid kaela ja seadis vankri sõidukorda, et nõia juurde minna. Vankrisse pandi kaks kotti odratangu, suitsusink, kolm naela võid, 25 kanamuna ja kaks suurt pudelit samagonni, mis kõik nõiale palgaks pidi saama. Ja algas teekond Pärnumaale, nõiamoori juurde.

Kui Aadu ja Ann nõia õue jõudsid, võttis vanamoor neid lahkesti vastu. Et Aru rahva suu ka seinapragu polnud, sai nõid nende käekäigu, nende tuttavate ja vihaaluste kohta selge pildi. Vahepeal oli nõia vanamees sauna soojaks kütnud, sest ilma sooja saunata ja ilma viinata ei või abielu ja armastuse asjus ükski nõid midagi ette võtta.

Nõia käsul astusid Aadu ja Ann sauna. Saunauks pandi pööra ja algas arstimine. Vanamoor viskas kolm korda leili ja sosistas nõiasõnu. Siis käskis ta Aadul ja Annil leili visata. Seejärel raputas vanamoor samagonnipudeleid, andis Aadule ja Annile rüübata ning rüüpas ka ise mehise suutäie. Järgmisena potsutas vanamoor nõiavihaga mõlemaid ühest ja teisest kohast ja pomises omaette. Lõpuks teatas nõid, et Aadu ja Ann võivad nüüd saunast välja minna ja koduteele asuda.

Üksteise kõrval istudes uskusid Aadu ja Ann, et tülid ja pahandused on nendest maha jäänud, ja lootsid, et armastus taas südametes tärkab. Kui mõnikümmend versta veel koduni jõudmiseks maad oli, tulid äkitsi Aadule samagonnipudelid meelde – need armsad asjad olid koos muu kraamiga nõiamoori juurde jäänud. Oi, kuidas ihkas Aadu, et üks neist pudelitest oleks nüüd tema käes!

“Kas ma ei ütelnud sulle enne nõiamoori juurde minekut,” hakkas Aadu seletama, “et nõid ei tarvita kahte pudelit ära ja jätame teise pudeli koju?” – “Ei, Aadu, ta võttis kahest pudelist,” vastas Ann. “Ära räägi, ühest võttis!” ei andnud Aadu järele. “Kui sa veel vastu vaidled, siis ma sulle alles näitan! Ma sind õpetan!” Aadu hääl läks aina valjemaks ja sõimusõnad hirmsamaks.

Kartuses, et mees võib teda löömagi hakata, käskis Ann hobuse peatada ja ronis vankrilt maha, öeldes: “Hulk vara sai võõrale antud, kus see abi nüüd on?” Ja jätkas koduteed jalgsi.

Aadu keeras aga hobusel otsa ringi ja kihutas tagasi nõiamoori juurde – samagonnipudelile järele.

Korralikul naisterahval on iga mees esimene.