Tauno Vahter: meie riigipühades on kirikut ja poliitikat, aga mitte kultuuri

(33)

| KOLUMN |

Hiljutine taasiseseisvumispäev tuletas meelde igavese vaidluse selle üle, kas Eestis on riigipühasid liiga palju või vähe. Kuna juriidiliselt nimetatakse vabariigi aastapäeva rahvuspühaks, siis koos sellega on meil kõige pidulikumaid päevi 12.

Tauno Vahter

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Eesti riigipühade valiku signaal on öelda, et me kuulume Euroopa riikidega samasse kultuuriruumi ning oleme uhked oma kahe eripalgelise iseseisvumisprotsessi üle. Kõik on arusaadav, kuid vaadeldes teiste riikide pühade nimekirja, torkab silma üks võimalik puudujääk. Riik, mille üks keskseid olemasolu põhjendusi on oma kultuuri eluõigus, ei ole riigipühaks kuulutanud ühtegi otseselt oma kultuuriga seotud päeva.

Jah, meil on näiteks märtsis laialt tähistatav emakeelepäev, kuid see ei ole riigipüha. Samas näiteks lätlastel on riigipüha iga üldlaulupeo viimane päev või Bulgaarias tähistatakse bulgaariakeelse hariduse, kultuuri ja kirjakeele päeva. Selles plaanis olen veendunud, et kui keegi peaks veel kunagi mõtlema mõne uue riigipüha kalendrisse lisamise peale, siis meil võrdlemisi ebamäärase tähtsusega kolmekuningapäeva asemel oleks palju märgilisem valida mõni kultuuri tähtsust rõhutav päev, ükskõik kas see on seotud keele, muusika või üldisema kultuuriruumiga.

Kommenteeri Loe kommentaare (33)