Rohumaa lihaveis ei saa eritada rohkem CO2 ekvivalenti, kui ta teisest otsast fotosünteesi kaudu ringlusest välja võtab, arvab maaülikooli teadlane Aadi Remmik.
FOTO:
Piimalehmade hulk on Eestis kukkunud juba kümmekond aastat, kolm viimast aastat on sama toimunud lihaveistega. Euroopa Liidu eesmärk muutuda 2050. aastaks kliimaneutraalseks survestab farme veelgi.
Euroopa Liidu uus kliimapakett tegi Eesti kohta ettepaneku, et meil tuleks kasvuhoonegaase (KHG) vähendada 24% võrreldes aastaga 2005.
“Põllumajanduses tuleb suurim hulk heitgaase veisekasvatusest,” teatas lihaveisekasvatuse konverentsil maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna juhataja Kristel Maidre.
“Loomakasvatuses moodustab suurema osa heitest loomade soolesisene fermentatsioon. Heite kasvu on loomakasvatuses erinevate praktikate ja investeeringutega võimalik pidurdada, kuid mitte nulli viia – seega on võimalused kasvuhoonegaaside heidet vähendada piiratud,” möönis ka maaeluminister Urmas Kruuse.
