Viirus avaldab kriitilist mõju maksa tööle, tekitab raskeid neuroloogilisi kahjustusi ning mõnedel patsientidel hakkavad aja möödudes juuksed kiiresti välja langema. Ilmenud on tegurid, mis võivad avaldada tugevat mõju paranemisvõimalustele.

Riia Stradiņši ülikooli (Rīgas Stradiņa universitāte) teadlaste rühm rääkis, mida neil on õnnestus saada teada COVID-19 arengute kohta uurides Riia suurte haiglate patsiente.

Taustaks: Läti teadlastele eraldati üle viie miljoni euro viiruse ja selle poolt Läti ühiskonnaelu erinevatele valdkondadele tekitatud mõju uurimiseks, aga ka selgitamaks välja koroonaviiruse võimalikud ravimikandidaadid ja uurimaks mildronaadi toimet COVID-19 tõttu kahjustatud südame raviks.

Läti teadlased on mitmete teemade puhul jõudnud oma Leedu ja Eesti kolleegidest ette. Nii näiteks alustasime me esimesena Baltikumis sekvereerimise (“genoomi lugemise”) programmiga, mis võimaldab selgitada välja ja hakata uurima nakkavate ning letaalsete tagajärgedega uusi tüvesid nagu seda on briti, lõuna-aafrika ja uganda COVID-19 alaliigid.

Riia Stradiņši Ülikooli (RSÜ) nn “teadlaste hommikusöögil” tegi ülikooli teadlase grupp, mille eesotsas on Ida-Haigla peainfektoloog ja ülikooli epidemioloogia kateedri juhataja professor Ludmila Viksna, aruande selle kohta, milliseid koroonaviiruse eripärasid ja üllatusi õnnestus neil avastada uurides Läti suurimates haiglates hospitaliseeritud patsiente.

Ludmila Viksna koostas ise nende uuringute alusel meedikutele, kes võtlevad koroonaviirusega, 220-leheküljelise soovitusi sisaldava raamatu.

“Näib nii, et SARS-CoV-2 on ühendanud endas kogu halva, mida üldse võib välja mõelda,” räägib Viksa. Tegemist on väga ebatavalise haigusega. Kardan, et nende inimeste puhul, kellel kaasnesid haiguse läbipõdemisega mingid probleemid, võib juba praegu olemasolevatele tagajärgedele hiljem lisanduda veel häirete teine ja kolmas laine”.”

Ta tegi ettepaneku viia sisse seiresüsteem haiguse läbipõdenud inimeste jaoks, et vältida võimalike tekkivate patoloogiate arenemist.

Millistele küsimustele teadlased vastasid? (Vastused on ära toodud allpool):

- Milliseid organeid ja süsteeme koroonaviirus kahjustab?

- Kuidas on Covid-19 alates 2020. aasta suvest muutunud?

- Millist mõju avaldab Covid-19 kroonilistele haigustele?

- Miks ei kujuta Covid-19 onkoloogiliste haiguste ja HIV puhul endast surmaotsust?

- Kas sugu ja vanus suurendavad haigusest paranemise võimalust?

- Milliste analüüside ja geeninäitude puhul on tegemist häiresignaaliga?

- Millised neuroloogilised häired provotseerivad Covid-19 teket?

- Kui Covid ründab maksa — kas siis on olemas šanss paraneda?

- Miks ei ole tugev immuunsus alati hea?

- Miks mõned inimesed ei saa nakkust isegi lähedase kontakti puhul?

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega