Enne kui asud valima auto marki ja süvened erinevate mootorite maailma, tasuks mõelda, milliseid vajadusi peab otsitav auto rahuldama ning proovige vastata seitsmele järgmisele küsimusele.
Muidugi on autoga sõitmine keskkonnavaenulik akt. Aga seni, kuni me kuidagi teisiti laiemas ruumis ringi paigutuda ei saa, tuleb mootor käima panna ja kütust kulutada – kas siis otse paagist või siis aku vahendusel.
Ühiskonna igast nurgast kostev ülistuslaul kokkuhoiule on selle auto puhul otsekui unustatud. Teie ees seisab suur, uhke, pisut isegi täidlasena tunduv isend. Ninaosa on pikk ja jõuline, samas sugugi mitte agressiivne. Pigem vaatab sulle vastu tarmukas ja enesekindel tormaja. „Ikooniline tiivajujuga...
Nii keraamilised, söe- kui ka gaasigrillid nõuavad pärast talve ja pikka aega jõude seismist põhjalikumat hooldust, mida igaüks saab kodus edukalt teha. Hoolduse tegemata jätmine lühendab seadme eluiga ja võib põhjustada tuleohtu.
Jalanõude, riiete ja mööbli edukaks ja kiireks kolimiseks piisab heast pakkimisoskusest, ent suuremate seadmete transportimisel on omad reeglid, mida eirates on kahjustused garanteeritud.
Viimasel ajal on meie köökidesse ilmunud trendikad kuumaõhufritüürid, mille müüjad lubavad, et selle uudse seadmega muutub toiduvalmistamine kiiremaks, lihtsamaks ja tervislikumaks. Kas tegu on seadmega, mis peagi köögikapis hakkab pidevalt ette jääma või ootab toiduvalmistamist totaalne muutus?
Tegin ühe väikese öökulli ja lisaks lõbusale väljanägemisele saab tema ülesandeks olla autos niiskusevalvur.
„Minu autoga seda ei juhtu!“ arvab enamik Eesti autojuhte enesekindlalt ja jätab oma neljarattalise sõbra rahulikult 15–20 külmakraadi kätte. Tõehetk saabub kiirel hommikul, kui selgub, et auto ei ilmuta külma tõttu üldse elumärke.
Enamikus Eesti kodudest on mõni oluline tulekustuti puudu või on valitud kustuti, mis võib hoopis ise kulukaid kahjustusi tekitada ning väikest tulekahju lausa suurendada.
Tänavune sügis on soe ja võimaldab rahulikult teha ettevalmistusi talveks. Kel aiatehnika veel hooldamata, saab seda nüüd muretult teha.
Tänavu, kui viljasaak Eestimaa põldudelt korralik, on farmeritel tarvis kas siis põllult tulnud märga vilja või juba kuivatist läbi käinud vilja suurtes kogustes ka hoiustada.
Liigniiske teravilja, aga ka näiteks põldoasaagi päästmiseks on mõttekas kasutada spetsiaalset viljamuljurit, et valmistada proteiinirikast täiendust tavapärasele silost, jõusöödast ja mikroelementidest koosnevale loomasöödale.
Kui enne niiduhooaega hakatakse taas rääkima rohumaade hooldusniitmisest ja selle eest toetuse saamise korrast, siis on paslik juttu teha ka tehnikast, mida sellise töö puhuks kasutada.
Terve novembrikuu rippus Joskini Soumagne’i tehase katuse kohal vedelsõnnikutsistern – toode, mis tegi firma maailmakuulsaks.
Põllumees on nutikas: kui tema põldudele ei sobi soetatud uue kombaini heeder, jätab ta selle ostmata ning ostab sobivama. Seda võimaldab Kanada niidukitootja MacDon Industries ja nii töötabki Eestis kombainide ees juba 30 MacDoni heedrit.
Viljakoristust annab oma viiendiku võrra kiirendada, kui agrofirma kasutuses on käru, millelt kombaini alt kogutud terad saab põlluservas kiiresti veokile ümber laadida.
Silotegemiseks on kaks põhimõtteliselt erinevat varianti. Väiksemad piimakarjakasvatajad eelistavad rullisilo, suuremad tranšeesilo. Mõlemal on oma eelised ja kumbki vajab eri masinaid.
Tšehhid on kõvad tehnikatootjad ning sellele kohaselt peetakse Brnos suurt põllumajandus- ja metsatehnika väljanäitust Techagro, kus kohal olemist peavad tähtsaks kõik suuremad masinatootjad.
Viljakasvatajad ütlevad taevasse vaadates, et nende ülemus on seal, mõeldes ilma. Tegelikult on teisigi taevaseid jõude, millega põllul toimuvat jälgida: satelliidid, lennukid ja droonid.
Põllumajandusettevõtte tehnikapargis on haagistel tähtis roll, ent veelgi olulisem on teha õige valik haagiste seast, mida soetada.
Aiandusnäitusel Sival sai aimu, et moodne puu- ja köögiviljakasvatus liigub kahte täiesti vastandlikku suunda: tagasi ajalukku ning edasi tipptehnoloogia kasutamisse.
Kui on soodne aasta ja hea peremees, pole põllumasinate tipptase niivõrd oluline kui kehvematel aastatel, võib kokku võtta Voore Farmi külvikute demokatse esialgsed tulemused.
Austraalia firma Kelly Engineering omanik Shane Kelly käis koos firma juhi Calvin Steadi ja abikaasa Joga Eesti metallifirmades võimalikku partnerit ja ketasäkke tootjat otsimas.
Kui mark pole müügitipus, tuleb panustada turundusele – selline filosoofia jäi kõlama nädala eest Baierimaal Lauingenis, kus näidati Deutz-Fahri uut traktoritehast.
Mida ajakohasem või mida enam ajast ees on külvik, seda suurem on sellega kaasnev kasutegur ja rahulolu.
Rootsi perefirma Väderstad on poole sajandi vältel kogunud üleilmset tuntust oma külvikute ja mullaharimisriistadega.
Järgmine aasta toob Eesti põllumeeste käsutusse vähemalt kolm uut sarnases võimsusklassis traktorit. Kõiki neid iseloomustav ühine nimetaja on universaalsus.
Eesti künnimeistrivõistlused Kehtnas õnnestusid tänu mullu peetud eelproovil, künnisimmanil saadud kogemustele. Olid ju viimati vabariiklikud künnivõistlused Kehtnas 1987. aastal ning tollased tegijad nüüd enamasti pealtvaatajate leeris.
Kuigi ka tänapäeval on ader säilitanud oma ürgse eesmärgi maakamar pahupidi pöörata, saab kaasaegseid atru ka arvutiga juhtida, GPSi abil aga ajab ader ka künnivao ise sirgeks.
