Nii keraamilised, söe- kui ka gaasigrillid nõuavad pärast talve ja pikka aega jõude seismist põhjalikumat hooldust, mida igaüks saab kodus edukalt teha. Hoolduse tegemata jätmine lühendab seadme eluiga ja võib põhjustada tuleohtu.
Jalanõude, riiete ja mööbli edukaks ja kiireks kolimiseks piisab heast pakkimisoskusest, ent suuremate seadmete transportimisel on omad reeglid, mida eirates on kahjustused garanteeritud.
Puurkaevu rajab enamik meist elu jooksul vast ühe korra. Seepärast on see täiesti uus kogemus ja enamasti ei teata ka kõiki nüansse, millega tuleks kaevu rajades arvestada.
Pliidil on pikk eluiga ja head omadused vaid siis, kui kannate selle eest hoolt ning kasutate pliidile sobivaid nõusid.
Peale talvepuhkust vajavad põhjalikku hooldust nii keraamilised-, söe- kui ka gaasigrillid.
Enamikus Eesti kodudest on mõni oluline tulekustuti puudu või on valitud kustuti, mis võib hoopis ise kulukaid kahjustusi tekitada ning väikest tulekahju lausa suurendada.
Tänavune sügis on soe ja võimaldab rahulikult teha ettevalmistusi talveks. Kel aiatehnika veel hooldamata, saab seda nüüd muretult teha.
Tänavu, kui viljasaak Eestimaa põldudelt korralik, on farmeritel tarvis kas siis põllult tulnud märga vilja või juba kuivatist läbi käinud vilja suurtes kogustes ka hoiustada.
Liigniiske teravilja, aga ka näiteks põldoasaagi päästmiseks on mõttekas kasutada spetsiaalset viljamuljurit, et valmistada proteiinirikast täiendust tavapärasele silost, jõusöödast ja mikroelementidest koosnevale loomasöödale.
Kui enne niiduhooaega hakatakse taas rääkima rohumaade hooldusniitmisest ja selle eest toetuse saamise korrast, siis on paslik juttu teha ka tehnikast, mida sellise töö puhuks kasutada.
Võrreldes kümne aasta taguse ajaga, on kogurkärude müügimaht Eestis kokku kuivanud, kuid oma klientuur on siiski olemas ning sellel masinal kindel koht meie söödatootmise ahelas.
Pole ime, kui esimene siloring tuleb teha juba mai lõpus. Siis on toiteväärtus suurim. Eriti kui kasutada tipptasemel söödavarumistehnikat.
Doni-äärses Rostovis asuv kombaini- ja traktoritehas Rostselmaš on pea ainuke idanaabri põllumajandustehnika tootja, mis oma toodanguga ka läänemaailmas kanda kinnitanud.
Silotegemiseks on kaks põhimõtteliselt erinevat varianti. Väiksemad piimakarjakasvatajad eelistavad rullisilo, suuremad tranšeesilo. Mõlemal on oma eelised ja kumbki vajab eri masinaid.
Tšehhid on kõvad tehnikatootjad ning sellele kohaselt peetakse Brnos suurt põllumajandus- ja metsatehnika väljanäitust Techagro, kus kohal olemist peavad tähtsaks kõik suuremad masinatootjad.
Viljakasvatajad ütlevad taevasse vaadates, et nende ülemus on seal, mõeldes ilma. Tegelikult on teisigi taevaseid jõude, millega põllul toimuvat jälgida: satelliidid, lennukid ja droonid.
Põllumajandusettevõtte tehnikapargis on haagistel tähtis roll, ent veelgi olulisem on teha õige valik haagiste seast, mida soetada.
Aiandusnäitusel Sival sai aimu, et moodne puu- ja köögiviljakasvatus liigub kahte täiesti vastandlikku suunda: tagasi ajalukku ning edasi tipptehnoloogia kasutamisse.
Eestisse jõuab üha enam lubiväetiste põllule viimiseks mõeldud laotureid. Ka veo- ja laotusteenuste võrk laieneb, mistõttu lubi peaks igale farmerile kättesaadav olema.
Sellest, mida on uut põllumajandusmasinate maailmas, annavad kõige parema ülevaate näitused ja messid. Alati antakse seal välja ka innovatsioonipreemiaid. Agritechnica jagas neid novembri keskel.
Mulje, et pärast uute, lägapõhiste lüpsilautade võidukäiku tahesõnnikut enam ei teki, on ekslik. Nii poolvedel kui ka tahe sõnnik on loomakasvatuses täiesti olemas.
Mida ajakohasem või mida enam ajast ees on külvik, seda suurem on sellega kaasnev kasutegur ja rahulolu.
Rootsi perefirma Väderstad on poole sajandi vältel kogunud üleilmset tuntust oma külvikute ja mullaharimisriistadega.
Järgmine aasta toob Eesti põllumeeste käsutusse vähemalt kolm uut sarnases võimsusklassis traktorit. Kõiki neid iseloomustav ühine nimetaja on universaalsus.
Eesti künnimeistrivõistlused Kehtnas õnnestusid tänu mullu peetud eelproovil, künnisimmanil saadud kogemustele. Olid ju viimati vabariiklikud künnivõistlused Kehtnas 1987. aastal ning tollased tegijad nüüd enamasti pealtvaatajate leeris.
Kuigi ka tänapäeval on ader säilitanud oma ürgse eesmärgi maakamar pahupidi pöörata, saab kaasaegseid atru ka arvutiga juhtida, GPSi abil aga ajab ader ka künnivao ise sirgeks.
Kui osa firmasid toob turule uusi rootorkombaine, siis Claasi tehas selle uuendusega kaasa pole läinud.
Eesti põldudele jõuab järjest rohkem võimsaid suure tootlusega kombaine, sealhulgas rootorkombaine. Meie heitlikes ilmaoludes võib viljakoristuse aeg üürikeseks jääda, mistõttu on vähestest kuivadest päevadest tarvis võtta maksimum.
Rasketel savistel muldadel majandav Pärnumaa viljakasvatusettevõte soetas hiljuti Eestis seni ainulaadse otsekülviku ning kavatseb nüüd teadlaste abiga välja selgitada, millised on otsekülvi plussid ja miinused võrreldes kündmisega.
