Et vältida suuremat segadust ehtekarbikeses, võib kõrvarõngastele meisterdada oma hoidiku.

Endistel aegadel oli tõnisepäeval, 17. jaanuaril oluline koduhaldjale ohverdamine ja sigade õnne tagamine. Seejuures on omavahel põimunud pühast Antoniusest lähtuv pärimus ja koduhaldjas Tõnni kultusega seonduvad kombed.

Sinep on eestlaste toidulaual lahutamatu kaaslane. Selle kinnituseks on fakt, et tuline Põltsamaa sinep on läbi aegade olnud selle firma kõige ostetum toode.

Külvamisel ja ettekasvatamisel saab edukalt kasutada talvel kogutud materjale, mis muidu prügi hulka kuuluvad. See on ka üks võimalus säästlikumalt elada.

Talv on käes, ilm jahe, tuuline ja niiske. Kui külm kontidesse poeb, saab abi kuumast teest.

Jahedal ajal peame jälle rohkem lugu soojadest esemetest. Villane on teadagi väga soe, peab kaua vastu ega muutu ka topiliseks. Kui villane ühendada õhukese kangaga, saab elegantse tulemuse ning seda ühendamist nimetatakse nunotehnikaks.

Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo; et loomatoitu peab pool alles olema; et sellest päevast liigub aeg kevade suunas. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäev...

Toalillede kastmine on keerulisem, kui me arvame. Probleemid tekivad nii liiga vähesel kui ka liiga rohkel kastmisel.

Kuum saun koos lavalkäimise, leiliviskamise ja vihtlemisega on olnud eestlastele ainuomane juba kaugest esivanemate ajast. Sellest, kuidas meie saunakultuur on aja jooksul muutunud, saab hea ülevaate Tartus botaanikaaia saunanäitusel.

Vanu riideesemeid ei pea kohe taaskasutusse viima, sest neist saab veel midagi meisterdada. Näiteks võib vanadest riietest lõigata ribad ning neid omakorda esemete heegeldamiseks kasutada.

Sellise valgusti valmistamiseks läheb vaja papptorusid ja ümardatud servadega puitkettaid, samuti lambipesasid, juhtmeid, pistikut ning kruvisid ja liimi kõige kinnitamiseks.

Südakuu, ka vahtseaasta-, surma- ja talvekuu.

Pikk pühadeaeg ja talviselt tubane olemine on kui loodud selleks, et vardad-lõngad üles otsida ja midagi toredat ja sooja valmis meisterdada.

Tänu pisut soojematele talvedele võib meil aastavahetuse paiku näha aias õisi. Need kuuluvad mustale lumeroosile, kes on ilus ja eriline, ent väga ohtlik.

Pühade ajal kipub mõnikord piparkooke üleliia olema, sest suur piparkoogisõber soovib kindlasti väga palju erinevaid proovida ning hakkab neid koju tassima juba detsembri alguses.

Säästvalt mõtlev inimene paneb kõrvale küünlajupid ja munakarbid, kui ta neid just kanakasvatajale tagasi ei vii. Paari nutika ideega saab neist materjalidest põnevaid asju meisterdada.

Jõulutuled aitavad pimedal ja kõledal ajal rõõmu tuua. Nende kasutamisel tuleb siiski järgida ohutusreegleid, et vältida tulekahjusid ja elektrilööke. Ohutusalaseid soovitusi jagab elektriinsener Ragnar Roos.

Üha enam soovitakse teha keskkonnateadlikke valikuid ja päästa jõulupuu elu. Seetõttu koguvad populaarsust potipuud. Kuid kas potipuud üleüldse hakkavad hiljem kasvama?

Riidelappidest valmistatud kingikott võib kasutusse jääda mitmeks aastaks. Samuti võib seda vajadusel täiendada ja värskendada.

Kodule annavad hubasemat ilmet tekstiilist esemed. Kui leidub interjööri värvide ja teiste tekstiilidega sobiv kangas, saab ruumis meeleolu luua ka väikeste esemetega.

Pisut punast ja valget lõnga, ning vahva tegelane saabki valmis. Kas alustada pea ja keha heegeldamisest või hoopiski kõige tähtsamast – mahukast paunast, mille sisse pakike peita –, on juba maitse küsimus.