Targu Talita üleskutsele vastasid paljud lugejad, saates meile küsimusi ja ka nõuandeid, mis on end praktikas tõestanud ja mida tasub ka teiste lugejatega jagada. Siin on valik nõuandeid, mille saatis meile Heli Võsu.
Robiinia kipub meil juba pisut umbrohupuuks muutuma (nagu Kesk-Euroopaski), aga glediitsiatega seda muret veel pole. Pigem on meil endiselt tegu haruldaste ilupuudega, sageli isegi vaid põõsastega.
Kui nimetada Eesti kõige värvierksama õievärviga orhideed, siis on see üsna kindlalt püramiid-koerakäpp (Anacamptis pyramidalis). Säherdust silmapaistvat lillapunast tooni ei esine ühelgi teisel kodumaa käpalisel. Selles on justkui midagi mitte päris meie loodusesse kuuluvat.
„Arvasin, et see, kes mürgiseid kemikaale kasutada ei taha, ei saagi oma aias puukidest lahti,“ kirjutab Maalehele Anna Jõgevamaalt. Nüüd aga leidis aiandusega tegelev naine puukide vastu salarelva.
Suvine rooside hooldus: mida lõigata ja kui palju? (3)
Millist kasu saab muruniitest ja nõgeseleotisest?Selleks et peenra- ja pinnakatteroosid oleksid kaunid ning õitseksid rikkalikult, tasub neid suve jooksul hoolsalt lõigata. See soodustab noorte võrsete kasvu, teeb taime tugevaks ja kompaktseks.
Rikkalikult õitsevate ja üleüldse lopsaka väljanägemisega suvelillede eelduseks on väetamine, kastmine ning päikeseline, kuid tuulevaikne kasvukoht.
Tänavu on viljapuudel arvukalt näha igasuguseid võrku kuduvaid kahjureid. Kes nad on, mida teevad ja kuidas tõrjuda?
Jänesekapsad on moes. Nende kasvatamine on viimase aja uuem trend nii ilu- ja toataimede seas.
Kesksuviselt soe maikuu pani Saaremaa Pojengifestivali alguskuupäeva ettepoole tõstma. Festival, mis pidi alguse saama 8. juunil, algab seekord hoopiski 1.juunil, kuna ilm on väga soe ja kuiv, mis soodustab pojenge varem õitsema.
Soovitusi arbuuside ja melonite kasvatamiseks: kus on parim kasvukoht, mida kärpida ja kui palju? (11)
Mai lõpus-juuni alguses võib arbuusi- ja melonitaimed välja istutada. Kuidas neid seal edasi kasvatada, et saada ilusaid magusaid vilju?
„Jaanipäevaks peaksin oma tomatit juba sööma. Kasvuhoone pole köetav,“ rõõmustas Raplamaa aiapidaja Marvi sotsiaalmeedias. Maaleht uuris, millise nipiga tal õnnestus juba mai keskpaigaks suured, olgugi et veel rohelised tomatid saada.
Kui plaanite suvel tomateid kasvatada, siis võib seda teha ise endale seemneist taimi kasvatades, kuid tomatitaimi saab ka turult, aianduspoodidest ja kogemustega kasvatajatelt, kel alati jätkub kevaditi taimi rohkem, kui vaja läheb.
Eestimaiseid orhideeraamatuid ei ilmu just ülemäära sageli. Veelgi haruldasem on mingi kindla piirkonna käpalisi tutvustav trükis. Seetõttu on „Tallinna orhideed“ kiitust väärt.
Kuni kevad areneb ja loodus kasvuhoo sisse saab, võib ürdipeenral juba ette võtta esimesed sammud uue saagi saamiseks.
Õige pea on käes tulpide aeg, mil need veetlevad kevadlilled värvivad aiad kümnetesse erinevatesse värvitoonidesse. Tulpe on nii palju erinevaid, et pole olemas aeda, kuhu need ei sobiks.
Talvekahjud aias ei tarvitse vahel paraku piirduda ainult taimedega. Viimatine pikk talv oli raske ka veekogude asukaile. Nii näiteks hukkusid mandril ühes tiigis valged amuurid, kes olid seal seni kümnendi jagu elanud.
Lehekuu, ka õie-, toome- ja külvikuu.
Maria ja Matthias K. Thuni järgi
Tallinna Botaanikaaia troopikamaja lopsakusse on peitunud üks pealtnäha väga tagasihoidlik taim, mida siiani on peetud maakeral üheks kõige vanemaks.
Köögiviljataimede edukas kasvatamine sõltub paljuski mullavalikust ja see omakorda sellest, milliseid taimi kasvatada soovime. Köögiviljataimede kasvamine ja kvaliteetne saak oleneb suurel määral kasvukoha ettevalmistusest.
Üheks aedniku põhiliseks mureteemaks jäävad kõige istutatu peale hammast ihuvad metsaloomad. Kel väiksem krunt, võib muidugi kindla (ja kuluka) kaitsetara ümber ehitada. Kel aga aed suurem ja loodusliku ilmega, peab kaitsma üksikuid istikuid.
Keemilised taimekaitsevahendid koduaias: võimalusel vältida, kuid kasutamisel käituda teadlikult (2)
Koduaias taimi kasvatades on soovitatav kasutada looduslikke toimeaineid sisaldavaid taimekaitsepreparaate. Vaatamata sellele heale soovitusele, ei ole keemiline taimekaitse ainult suurtootmise pärusmaa, vaid on kasutusel ka koduaedades.
Mahlakuu, ka mäha-, linnu- ja vetekuu.
Mõnikord olen aiakülaliste käest ühe kitsaste lehtedega põõsapussaka juures küsinud, et kellega võiks tegu olla. Ega ikka naljalt ära arvata osata, ja kui ütlen, et tegu on tammega, on üllatus päris suur.
Vaadates päikeselisel hilistalvepäeval valge lume taustal vaskpunast tüve, võib täie veendumusega tõdeda, et see on kõige ilusam ja erilisem kask ülepea.
Enne aiahooaja algust on kasulik meelde tuletada, et haiguste ja kahjurite ennetamiseks saab palju ära teha juba enne istutamist.
Kui kevad areneb aeglaselt, tundub, et aiatöödega läheb aega veel küll. Aga esimeste soojade päevadega muutub looduse tärkamine aina kiiremaks.
Longus helmikat (Melica nutans) kohtame sageli varjukamates leht- ja segametsades, ka endistel ning praeguseni säilinud puisniitudel on ta tavaline. See on üks ilus meeldejääv kõrreline, keda tasuks varjuaiaski kasvatada.
Aed ei ole ainuüksi taimede kasvatamise paik, aed on eluruum ja peaks koos siseruumidega moodustama terviku, olles siseruumide pikenduseks.
