Kesksuvel avavad oma õied liiliad. Õierohkuse ja värviküllusega on liiliad saanud paljude lemmikuks, samas ei pruugi nende kaunitaride kasvatamine igas aias õnnestuda.
„Paistab, et suurem saak on alles tulemas, aga sügis tuleb enne peale ja ehk võtab külm ära. Kas tomatite küpsemist saaks kuidagi kiirendada?“ küsib Maalehe lugeja. Maaelu teadmuskeskuse teadur Ingrid Bender teab vastust.
Suvi hakkab lõppema ning sellega koos valmivad ka arbuusid. Eelmisel nädalal avastas üks Pärnumaa aiapidaja, et tema vastvalminud viljale on tekkinud imelik muster, mida ta varem tähendanud ei ole.
Augusti lõpp on sobiv aeg vaadata üle püsilillepeenar, et otsustada, millised taimed vajavad ümberistutust.
Aias on valminud õunad, aga sa ei tea, mis sordist need olla võiks? Maaleht kogus kokku 15 populaarset õunasorti koos kirjeldustega, et sulle määramisel appi tulla.
Robiinia kipub meil juba pisut umbrohupuuks muutuma (nagu Kesk-Euroopaski), aga glediitsiatega seda muret veel pole. Pigem on meil endiselt tegu haruldaste ilupuudega, sageli isegi vaid põõsastega.
Kui nimetada Eesti kõige värvierksama õievärviga orhideed, siis on see üsna kindlalt püramiid-koerakäpp (Anacamptis pyramidalis). Säherdust silmapaistvat lillapunast tooni ei esine ühelgi teisel kodumaa käpalisel. Selles on justkui midagi mitte päris meie loodusesse kuuluvat.
Suvine rooside hooldus: mida lõigata ja kui palju? (3)
Millist kasu saab muruniitest ja nõgeseleotisest?Selleks et peenra- ja pinnakatteroosid oleksid kaunid ning õitseksid rikkalikult, tasub neid suve jooksul hoolsalt lõigata. See soodustab noorte võrsete kasvu, teeb taime tugevaks ja kompaktseks.
Jaanipäev on nagu suvine murdepunkt, nii on ka aiatöödega. Üht-teist peaks jõudma just enne seda ära teha.
Läinud talvega läks minu aia kümnest roosist seitse välja. Sellist hävingut varasemast ei meenugi. Arvatavasti oli põhjus pikalt kestnud pakane. Aga kuidas peaksin toimima, et roose selliste ekstreemsete olude eest kaitsta?
Väga kuiv ja kuum suve algus pole aiataimede arenguks soodne olnud. Kui juuni algus vihmadega veidi leevendust toob, pole veel hilja köögiviljade külvamiseks.
Maaelu Teadmuskeskuse teadur Ingrid Bender teab tomatitest kõike ning jagab Maalehega nende kasvatamise nippe ja põhitõdesid.
Rikkalikult õitsevate ja üleüldse lopsaka väljanägemisega suvelillede eelduseks on väetamine, kastmine ning päikeseline, kuid tuulevaikne kasvukoht.
„Jaanipäevaks peaksin oma tomatit juba sööma. Kasvuhoone pole köetav,“ rõõmustas Raplamaa aiapidaja Marvi sotsiaalmeedias. Maaleht uuris, millise nipiga tal õnnestus juba mai keskpaigaks suured, olgugi et veel rohelised tomatid saada.
Kui plaanite suvel tomateid kasvatada, siis võib seda teha ise endale seemneist taimi kasvatades, kuid tomatitaimi saab ka turult, aianduspoodidest ja kogemustega kasvatajatelt, kel alati jätkub kevaditi taimi rohkem, kui vaja läheb.
Taimede kogumine on teadagi haigus omaette. Võiks arvata, et aia ruum paneb sellele lõpuks piirid peale, ent siis avastad mõne aja pärast jälle midagi uut ja lausa seni tundmatut ning tekib kiusatus järele proovida.
Eestimaiseid orhideeraamatuid ei ilmu just ülemäära sageli. Veelgi haruldasem on mingi kindla piirkonna käpalisi tutvustav trükis. Seetõttu on „Tallinna orhideed“ kiitust väärt.
Üks kodumaiste salukuusikute ja lehtmetsade esimesi õide puhkejaid on kopsurohi. Juba märtsi lõpus võib ta oma esimesed õiesilmad avada, peamine iluaeg jääb siiski aprilli teise poolde, otsapidi maikuussegi.
Igal taimel on ilu kõrval ka energeetiline väärtus. Nurmenukk on päikesepõimiku taim, ta annab meile elujõudu ja rõõmsameelsust, toidab meid seesmiselt, annab värskendust nii hingele kui ka kehale.
Sigulda taimelaat on omaette fenomen, mis väsimise märki ei ilmuta. Pigem vastupidi. Seekordne mai alguse taimeparaad oli järjekorralt juba kahekümnes ja ühtlasi veelgi suurejoonelisem kui mullune.
Kuni kevad areneb ja loodus kasvuhoo sisse saab, võib ürdipeenral juba ette võtta esimesed sammud uue saagi saamiseks.
Tallinna Botaanikaaia troopikamaja lopsakusse on peitunud üks pealtnäha väga tagasihoidlik taim, mida siiani on peetud maakeral üheks kõige vanemaks.
Köögiviljataimede edukas kasvatamine sõltub paljuski mullavalikust ja see omakorda sellest, milliseid taimi kasvatada soovime. Köögiviljataimede kasvamine ja kvaliteetne saak oleneb suurel määral kasvukoha ettevalmistusest.
Üheks aedniku põhiliseks mureteemaks jäävad kõige istutatu peale hammast ihuvad metsaloomad. Kel väiksem krunt, võib muidugi kindla (ja kuluka) kaitsetara ümber ehitada. Kel aga aed suurem ja loodusliku ilmega, peab kaitsma üksikuid istikuid.
Kevadel saavad toataimed sisse uue kasvuhoo. Paljud neist vajavad ümberistutamist, kuid mõnele piisab ka väetisega turgutamisest.
Puhas puutuhk on aias tänuväärne abiline. Ometi tuleb teada, kuidas seda kasutada, vastasel juhul võib taimed kiduma panna või hoopis ära tappa.
„Niiskest põletismaterjalist hoolimata tekib tossu vähe.“ Aedniku nipid kevadiseks risupõletamiseks (7)
Ühes korralikus aias sigineb paratamatult igasuguseid jäätmeid. Kui rohtsed värgid lähevad kompostiks, siis okstega on natuke keerulisem.
Maria ja Matthias K. Thuni järgi
Keemilised taimekaitsevahendid koduaias: võimalusel vältida, kuid kasutamisel käituda teadlikult (2)
Koduaias taimi kasvatades on soovitatav kasutada looduslikke toimeaineid sisaldavaid taimekaitsepreparaate. Vaatamata sellele heale soovitusele, ei ole keemiline taimekaitse ainult suurtootmise pärusmaa, vaid on kasutusel ka koduaedades.
