Kui lund aina sajab ja sajab, ei saa aiaomanik toas rahus istuda: paks lumi, mis on küll taimedele parim külmakaitse, võib aias palju pahandust teha.
Tänapäeval on tavaks rääkida jätkusuutlikkusest, säästvusest ja taaskasutusest. Paraku aiandusmaailmas see tükati ei kehti. Üks ilmekamaid näiteid on hooajataimed, eeskätt sügisesed eerikad ja kanarbikud.
Iga roosikasvataja üks tähtsamaid sügistöid on oma väärtuslike taimede talveks ettevalmistamine: sügislõikus ja pakase eest katmine. Katmist vajab meie karmides tingimustes enamik roosisorte, välja arvatud oma loomult veidi metsikumad pargiroosid.
Viis nutikat võimalust, mida sügiseste lehtedega ette võtta
Lisaks viis teguviisi, mida vältidaSügislehed pakuvad silmailu õige üürikeseks ajaks. Oleme kokku kogunud nii traditsioonilisemaid kui üllatuslikke viise, mida pärast iluaja lõppemist langenud lehtedega peale hakata. Sekka ka mõned soovitused, mis oleks parem tegemata jätta.
Kui viimased tomatid on korjatud, ootab kasvuhoones veel terve hulk toimetusi, et hooaeg lõpetada ja talveks valmis olla.
Kesksuvel avavad oma õied liiliad. Õierohkuse ja värviküllusega on liiliad saanud paljude lemmikuks, samas ei pruugi nende kaunitaride kasvatamine igas aias õnnestuda.
Suvi hakkab lõppema ning sellega koos valmivad ka arbuusid. Eelmisel nädalal avastas üks Pärnumaa aiapidaja, et tema vastvalminud viljale on tekkinud imelik muster, mida ta varem tähendanud ei ole.
Augusti lõpp on sobiv aeg vaadata üle püsilillepeenar, et otsustada, millised taimed vajavad ümberistutust.
Daaliad on minu aias ühed viimased õitsejad. Paraku jääb mõnel aastal nende õitseaeg loodetust lühemaks. Kuidas pikendada daaliate õitseaega ja kas daaliaid võib ka ette kasvatada?
Algajal viinamarjakasvatajal võib küsimusi olla palju. Millist hooldust vajavad viinapuud sügisel? Kas neid võiks istutada sügisel või pigem kevadel? Milliseid sorte tasuks kasvatada? Maaleht vastab ja annab nõu.
„Arvasin, et see, kes mürgiseid kemikaale kasutada ei taha, ei saagi oma aias puukidest lahti,“ kirjutab Maalehele Anna Jõgevamaalt. Nüüd aga leidis aiandusega tegelev naine puukide vastu salarelva.
Targu Talita üleskutsele vastasid paljud lugejad, saates meile küsimusi ja ka nõuandeid, mis on end praktikas tõestanud ja mida tasub ka teiste lugejatega jagada. Siin on valik nõuandeid, mille saatis meile Heli Võsu.
Robiinia kipub meil juba pisut umbrohupuuks muutuma (nagu Kesk-Euroopaski), aga glediitsiatega seda muret veel pole. Pigem on meil endiselt tegu haruldaste ilupuudega, sageli isegi vaid põõsastega.
Väga kuiv ja kuum suve algus pole aiataimede arenguks soodne olnud. Kui juuni algus vihmadega veidi leevendust toob, pole veel hilja köögiviljade külvamiseks.
Maaelu Teadmuskeskuse teadur Ingrid Bender teab tomatitest kõike ning jagab Maalehega nende kasvatamise nippe ja põhitõdesid.
Rikkalikult õitsevate ja üleüldse lopsaka väljanägemisega suvelillede eelduseks on väetamine, kastmine ning päikeseline, kuid tuulevaikne kasvukoht.
Tänavu on viljapuudel arvukalt näha igasuguseid võrku kuduvaid kahjureid. Kes nad on, mida teevad ja kuidas tõrjuda?
Jänesekapsad on moes. Nende kasvatamine on viimase aja uuem trend nii ilu- ja toataimede seas.
Kesksuviselt soe maikuu pani Saaremaa Pojengifestivali alguskuupäeva ettepoole tõstma. Festival, mis pidi alguse saama 8. juunil, algab seekord hoopiski 1.juunil, kuna ilm on väga soe ja kuiv, mis soodustab pojenge varem õitsema.
Soovitusi arbuuside ja melonite kasvatamiseks: kus on parim kasvukoht, mida kärpida ja kui palju? (11)
Mai lõpus-juuni alguses võib arbuusi- ja melonitaimed välja istutada. Kuidas neid seal edasi kasvatada, et saada ilusaid magusaid vilju?
„Jaanipäevaks peaksin oma tomatit juba sööma. Kasvuhoone pole köetav,“ rõõmustas Raplamaa aiapidaja Marvi sotsiaalmeedias. Maaleht uuris, millise nipiga tal õnnestus juba mai keskpaigaks suured, olgugi et veel rohelised tomatid saada.
Üks kodumaiste salukuusikute ja lehtmetsade esimesi õide puhkejaid on kopsurohi. Juba märtsi lõpus võib ta oma esimesed õiesilmad avada, peamine iluaeg jääb siiski aprilli teise poolde, otsapidi maikuussegi.
Sigulda taimelaat on omaette fenomen, mis väsimise märki ei ilmuta. Pigem vastupidi. Seekordne mai alguse taimeparaad oli järjekorralt juba kahekümnes ja ühtlasi veelgi suurejoonelisem kui mullune.
Kuni kevad areneb ja loodus kasvuhoo sisse saab, võib ürdipeenral juba ette võtta esimesed sammud uue saagi saamiseks.
Õige pea on käes tulpide aeg, mil need veetlevad kevadlilled värvivad aiad kümnetesse erinevatesse värvitoonidesse. Tulpe on nii palju erinevaid, et pole olemas aeda, kuhu need ei sobiks.
Talvekahjud aias ei tarvitse vahel paraku piirduda ainult taimedega. Viimatine pikk talv oli raske ka veekogude asukaile. Nii näiteks hukkusid mandril ühes tiigis valged amuurid, kes olid seal seni kümnendi jagu elanud.
Lehekuu, ka õie-, toome- ja külvikuu.
Maria ja Matthias K. Thuni järgi
Tallinna Botaanikaaia troopikamaja lopsakusse on peitunud üks pealtnäha väga tagasihoidlik taim, mida siiani on peetud maakeral üheks kõige vanemaks.
