Iga roosikasvataja üks tähtsamaid sügistöid on oma väärtuslike taimede talveks ettevalmistamine: sügislõikus ja pakase eest katmine. Katmist vajab meie karmides tingimustes enamik roosisorte, välja arvatud oma loomult veidi metsikumad pargiroosid.
Viis nutikat võimalust, mida sügiseste lehtedega ette võtta
Lisaks viis teguviisi, mida vältidaSügislehed pakuvad silmailu õige üürikeseks ajaks. Oleme kokku kogunud nii traditsioonilisemaid kui üllatuslikke viise, mida pärast iluaja lõppemist langenud lehtedega peale hakata. Sekka ka mõned soovitused, mis oleks parem tegemata jätta.
Kui viimased tomatid on korjatud, ootab kasvuhoones veel terve hulk toimetusi, et hooaeg lõpetada ja talveks valmis olla.
Sügislehed on aednikele kingitus, sest need on ühe parima mullaparandaja – lehekomposti – algmaterjaliks.
Aias on valminud õunad, aga sa ei tea, mis sordist need olla võiks? Maaleht kogus kokku 15 populaarset õunasorti koos kirjeldustega, et sulle määramisel appi tulla.
Augusti lõpp on sobiv aeg vaadata üle püsilillepeenar, et otsustada, millised taimed vajavad ümberistutust.
Daaliad on minu aias ühed viimased õitsejad. Paraku jääb mõnel aastal nende õitseaeg loodetust lühemaks. Kuidas pikendada daaliate õitseaega ja kas daaliaid võib ka ette kasvatada?
Algajal viinamarjakasvatajal võib küsimusi olla palju. Millist hooldust vajavad viinapuud sügisel? Kas neid võiks istutada sügisel või pigem kevadel? Milliseid sorte tasuks kasvatada? Maaleht vastab ja annab nõu.
„Arvasin, et see, kes mürgiseid kemikaale kasutada ei taha, ei saagi oma aias puukidest lahti,“ kirjutab Maalehele Anna Jõgevamaalt. Nüüd aga leidis aiandusega tegelev naine puukide vastu salarelva.
Targu Talita üleskutsele vastasid paljud lugejad, saates meile küsimusi ja ka nõuandeid, mis on end praktikas tõestanud ja mida tasub ka teiste lugejatega jagada. Siin on valik nõuandeid, mille saatis meile Heli Võsu.
Robiinia kipub meil juba pisut umbrohupuuks muutuma (nagu Kesk-Euroopaski), aga glediitsiatega seda muret veel pole. Pigem on meil endiselt tegu haruldaste ilupuudega, sageli isegi vaid põõsastega.
Kui nimetada Eesti kõige värvierksama õievärviga orhideed, siis on see üsna kindlalt püramiid-koerakäpp (Anacamptis pyramidalis). Säherdust silmapaistvat lillapunast tooni ei esine ühelgi teisel kodumaa käpalisel. Selles on justkui midagi mitte päris meie loodusesse kuuluvat.
Suvine rooside hooldus: mida lõigata ja kui palju? (3)
Millist kasu saab muruniitest ja nõgeseleotisest?Selleks et peenra- ja pinnakatteroosid oleksid kaunid ning õitseksid rikkalikult, tasub neid suve jooksul hoolsalt lõigata. See soodustab noorte võrsete kasvu, teeb taime tugevaks ja kompaktseks.
Rikkalikult õitsevate ja üleüldse lopsaka väljanägemisega suvelillede eelduseks on väetamine, kastmine ning päikeseline, kuid tuulevaikne kasvukoht.
Tänavu on viljapuudel arvukalt näha igasuguseid võrku kuduvaid kahjureid. Kes nad on, mida teevad ja kuidas tõrjuda?
Jänesekapsad on moes. Nende kasvatamine on viimase aja uuem trend nii ilu- ja toataimede seas.
Kesksuviselt soe maikuu pani Saaremaa Pojengifestivali alguskuupäeva ettepoole tõstma. Festival, mis pidi alguse saama 8. juunil, algab seekord hoopiski 1.juunil, kuna ilm on väga soe ja kuiv, mis soodustab pojenge varem õitsema.
Soovitusi arbuuside ja melonite kasvatamiseks: kus on parim kasvukoht, mida kärpida ja kui palju? (11)
Mai lõpus-juuni alguses võib arbuusi- ja melonitaimed välja istutada. Kuidas neid seal edasi kasvatada, et saada ilusaid magusaid vilju?
„Jaanipäevaks peaksin oma tomatit juba sööma. Kasvuhoone pole köetav,“ rõõmustas Raplamaa aiapidaja Marvi sotsiaalmeedias. Maaleht uuris, millise nipiga tal õnnestus juba mai keskpaigaks suured, olgugi et veel rohelised tomatid saada.
Kui plaanite suvel tomateid kasvatada, siis võib seda teha ise endale seemneist taimi kasvatades, kuid tomatitaimi saab ka turult, aianduspoodidest ja kogemustega kasvatajatelt, kel alati jätkub kevaditi taimi rohkem, kui vaja läheb.
Taimede kogumine on teadagi haigus omaette. Võiks arvata, et aia ruum paneb sellele lõpuks piirid peale, ent siis avastad mõne aja pärast jälle midagi uut ja lausa seni tundmatut ning tekib kiusatus järele proovida.
Kuni kevad areneb ja loodus kasvuhoo sisse saab, võib ürdipeenral juba ette võtta esimesed sammud uue saagi saamiseks.
Õige pea on käes tulpide aeg, mil need veetlevad kevadlilled värvivad aiad kümnetesse erinevatesse värvitoonidesse. Tulpe on nii palju erinevaid, et pole olemas aeda, kuhu need ei sobiks.
Talvekahjud aias ei tarvitse vahel paraku piirduda ainult taimedega. Viimatine pikk talv oli raske ka veekogude asukaile. Nii näiteks hukkusid mandril ühes tiigis valged amuurid, kes olid seal seni kümnendi jagu elanud.
Maria ja Matthias K. Thuni järgi
Lehekuu, ka õie-, toome- ja külvikuu.
Tallinna Botaanikaaia troopikamaja lopsakusse on peitunud üks pealtnäha väga tagasihoidlik taim, mida siiani on peetud maakeral üheks kõige vanemaks.
Köögiviljataimede edukas kasvatamine sõltub paljuski mullavalikust ja see omakorda sellest, milliseid taimi kasvatada soovime. Köögiviljataimede kasvamine ja kvaliteetne saak oleneb suurel määral kasvukoha ettevalmistusest.
Üheks aedniku põhiliseks mureteemaks jäävad kõige istutatu peale hammast ihuvad metsaloomad. Kel väiksem krunt, võib muidugi kindla (ja kuluka) kaitsetara ümber ehitada. Kel aga aed suurem ja loodusliku ilmega, peab kaitsma üksikuid istikuid.
