Eestimaiseid orhideeraamatuid ei ilmu just ülemäära sageli. Veelgi haruldasem on mingi kindla piirkonna käpalisi tutvustav trükis. Seetõttu on „Tallinna orhideed“ kiitust väärt.
Taimede kogumine on teadagi haigus omaette. Võiks arvata, et aia ruum paneb sellele lõpuks piirid peale, ent siis avastad mõne aja pärast jälle midagi uut ja lausa seni tundmatut ning tekib kiusatus järele proovida.
Igal taimel on ilu kõrval ka energeetiline väärtus. Nurmenukk on päikesepõimiku taim, ta annab meile elujõudu ja rõõmsameelsust, toidab meid seesmiselt, annab värskendust nii hingele kui ka kehale.
Üks kodumaiste salukuusikute ja lehtmetsade esimesi õide puhkejaid on kopsurohi. Juba märtsi lõpus võib ta oma esimesed õiesilmad avada, peamine iluaeg jääb siiski aprilli teise poolde, otsapidi maikuussegi.
Sigulda taimelaat on omaette fenomen, mis väsimise märki ei ilmuta. Pigem vastupidi. Seekordne mai alguse taimeparaad oli järjekorralt juba kahekümnes ja ühtlasi veelgi suurejoonelisem kui mullune.
Talvekahjud aias ei tarvitse vahel paraku piirduda ainult taimedega. Viimatine pikk talv oli raske ka veekogude asukaile. Nii näiteks hukkusid mandril ühes tiigis valged amuurid, kes olid seal seni kümnendi jagu elanud.
Lehekuu, ka õie-, toome- ja külvikuu.
Maria ja Matthias K. Thuni järgi
Tallinna Botaanikaaia troopikamaja lopsakusse on peitunud üks pealtnäha väga tagasihoidlik taim, mida siiani on peetud maakeral üheks kõige vanemaks.
Köögiviljataimede edukas kasvatamine sõltub paljuski mullavalikust ja see omakorda sellest, milliseid taimi kasvatada soovime. Köögiviljataimede kasvamine ja kvaliteetne saak oleneb suurel määral kasvukoha ettevalmistusest.
Üheks aedniku põhiliseks mureteemaks jäävad kõige istutatu peale hammast ihuvad metsaloomad. Kel väiksem krunt, võib muidugi kindla (ja kuluka) kaitsetara ümber ehitada. Kel aga aed suurem ja loodusliku ilmega, peab kaitsma üksikuid istikuid.
Kevadel saavad toataimed sisse uue kasvuhoo. Paljud neist vajavad ümberistutamist, kuid mõnele piisab ka väetisega turgutamisest.
Puhas puutuhk on aias tänuväärne abiline. Ometi tuleb teada, kuidas seda kasutada, vastasel juhul võib taimed kiduma panna või hoopis ära tappa.
Mõnikord olen aiakülaliste käest ühe kitsaste lehtedega põõsapussaka juures küsinud, et kellega võiks tegu olla. Ega ikka naljalt ära arvata osata, ja kui ütlen, et tegu on tammega, on üllatus päris suur.
Vaadates päikeselisel hilistalvepäeval valge lume taustal vaskpunast tüve, võib täie veendumusega tõdeda, et see on kõige ilusam ja erilisem kask ülepea.
Enne aiahooaja algust on kasulik meelde tuletada, et haiguste ja kahjurite ennetamiseks saab palju ära teha juba enne istutamist.
Kui kevad areneb aeglaselt, tundub, et aiatöödega läheb aega veel küll. Aga esimeste soojade päevadega muutub looduse tärkamine aina kiiremaks.
Longus helmikat (Melica nutans) kohtame sageli varjukamates leht- ja segametsades, ka endistel ning praeguseni säilinud puisniitudel on ta tavaline. See on üks ilus meeldejääv kõrreline, keda tasuks varjuaiaski kasvatada.
Aed ei ole ainuüksi taimede kasvatamise paik, aed on eluruum ja peaks koos siseruumidega moodustama terviku, olles siseruumide pikenduseks.
„Elamise ümbrus on nagu sigadel üles küntud!“ Aiapidaja on püsti hädas mugulaid hävitava kahjuriga (9)
Pöördun teie poole murega, sest meid kiusavad maipõrnika tõugud. Eelmisel paaril-kolmel aastal hakkasin aias märkama tõngutud auke. Asi läks aga hulluks eelmisel kevadel.
Märtsikuus on päevavalgust juba rohkem ja ehkki talv veel kestab, tasub juba mõelda, milliseid köögiviljataimi ette kasvatama hakata.
Kevad läheneb ja varsti on aeg hakata taimi ette kasvatama. Valisin sel aastal hulga rohkem sorte kui tavapäraselt. Osalt seepärast, et seemnemaailm on nii põnev, teisalt olen endiselt oma kõige suuremate lemmikute otsingul.
Aeglasema arenguga suvelilleliigid on vaja taimede ettekasvatamiseks külvata varakult.
Kameeliad on ilusad. Igihaljad läikiva tumerohelise lehestikuga põõsad, mis hullutavad oma talvise, lausa ebamaiselt mõjuva õitsemisega.
Radokuu, ka helme-, soe-, hundi- ja kirbukuu.
