Teadaolevalt kogeb 50% naistest ning iga neljas mees elu jooksul lühiajalist uriinipidamatust. Uriinipidamatuse puhul on tegemist kogu maailmas laialt levinud ja kasvava probleemiga, Eestis arvatakse olevat 100 000 kuni 120 000 inimest, kellel esineb suuremal või vähemal määral uriinipidamatust.
Jalad kannavad meid läbi elu ja seega on äärmiselt oluline, et hoolitseksime nende eest korralikult. Kahjuks kipub aga just jalatervis jääma sageli tahaplaanile, mistõttu võivad tekkida erinevad terviseprobleemid.
Hoolimata vanusest, on Eesti naiste suurimad tervisealased hirmud seotud stressi, ülekoormuse, ülekaalu ja kasvajatega, selgub SYNLABi korraldatud uuringust. Samas ilmnevad naiste eri eluetappides terviseprobleemid, millest annavad märku teatud sümptomid.
Eesnäärmevähki on keeruline avastada: lisaks sellele, et erinevatel inimestel on eesnäärmevähi sümptomid erinevad, pole paljudel meestel sümptomeid üldse. Vähi varajaseks avastamiseks tuleks jälgida ka väiksemaid muutusi kehas.
Enamik inimesi veedab päevas tunde ekraani taga. Kuigi me teame, et see tegevus kahjustab silmi, unustame tihti sellele piisavalt tähelepanu pöörata.
Kõrvenõges on kevadel üks esimestest, mis oma nina päikese poole sirutab ja meile rohelisi võrseid näitab.
Silmade kriipivat kuivustunnet võivad põhjustada väga erinevad asjad: liigne ekraanide vaatamine, vale valgustus, kuiv õhk ning isegi mõned ravimid.
Mis juhtudel võiks pöörduda perearsti poole ja kuidas saame ise kaasa aidata, et suhtlus perearstikeskusega oleks ladus ning saaksime nõu ja ravi?
Menopaus ehk naise viljaka perioodi lõpp saabub enamasti 45.–55. eluaasta vahel ning sellega võivad kaasneda üsna ebameeldivad sümptomid. Õnneks on ka abinõusid, kuidas neid leevendada.
Viiruste hooaeg on täies hoos, kuid samal ajal ringleb külmetushaiguste ümber mitmeid uskumusi. Igas peres on omad meetodid, kuidas haigestumise sümptomeid leevendada. Kas neil on ka teaduslikku tõestust?
Krooniline liigesepõletik ehk reumatoidartriit on krooniline põletikuline haigus, mis paneb immuunsüsteemi liigeseid ründama. Kui seda õigesti ei ravita, võib haigus valu ja liigeste hävinemise tõttu liikumisvõimet suuresti vähendada.
Kaunviljad on iidsetest aegadest tuntud kui kõrge toiteväärtusega toiduaine, mis pealekauba säilisid hästi, nii et kuivatatud ube, herneid ja läätsi sai kaasa võtta ka pikkadele reisidele.
Seni on arvatud, et vererõhku aitavad kõige paremini langetada just aeroobsed harjutused. Hiljutised uuringud näitavad, et haiguse ennetamiseks tuleks kasutada hoopis teist laadi füüsilist tegevust.
Talvised temperatuurid ja lõikav tuul võib kahjustada meie nahka ning muuta selle kuivaks, ketendavaks ja punetavaks. Kas sina tead, kuidas hoida oma naha nähtamatut kaitsekihti?
Silmad on keha kui terviku osa ja silmanägemist mõjutab kõik, mis meie kehas toimub. Paljud haigused avaldavad mõju ka silmadele, ning sellel, millist toitu me sööme, on oma roll nii meie üldisele tervisele kui ka silmanägemisele.
Hea rüht kujuneb lapseeas ja tagab hea tervise kogu eluks. Rühihäirete süvenemine võib kaasa tuua probleeme kiirest väsimisest, pea-, kaela- ja seljavalust ning funktsionaalsetest häiretest tõsisemate terviseprobleemideni.
Külmetushaiguse sümptomid ei teki kohe, kui viirusega nakatud. Haigus kujuneb tavaliselt paari päeva möödumisel nakatumisest. Küll aga muutub haigestunud inimene teistele nakkusohtlikuks juba haiguse peiteperioodil. Seega võib nakkusallikaks olla väliselt (veel) terve inimene.
B-grupi vitamiinid on B1, B2, B3, B5, B6, B7, B9 ja B12. Nende roll on hoolitseda inimese närvisüsteemi, reaktsioonikiiruse, keskendumisvõime ja mälu eest, samuti südame, aju ja närvisüsteemi eest. Nad osalevad energia tootmisel, punaste vereliblede moodustamisel.
Enamik inimesi teab, et soolestiku roll on toidu seedimine. Tegelikult osaleb soolestik olulisel määral ka immuunsüsteemi töös. Seega saame soolestiku kaudu oma immuunsust toetada.
