Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv sai kirja Hans Sollilt
Käesoleva aasta 8. märtsil kirjutas Sindi paisu probleemiga tegeleva algatusrühma Sindi pais esindaja Hans Soll Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärvele kirja, milles selgitab liikumise ühenduse seisukohti ja teeb ettepanekuid.
Hans Solli palvel saavad lugejad käesoleva kirja sisuga tutvuda selleks, et vähendada teadmatusest tingitud eelarvamusi nagu asetseksid ministeeriumi ja survegrupi seisukohad leppimatus erimeelsuses.
Meie algatusrühm tänab Teid Sindi paisu küsimuses saadud info eest, et ministeeriumi töölaual olev projekt on järjekindel oma taotluses osta pais, võtta pais madalamaks, ehitada jõe keskele toimiv rampkärestik ja tagada optimaalne kalaränne.
Teie riiklik probleemilahendus kõrvaldab konflikti erakapitalil tegutseva omaniku, kohalike elanike ja huvigruppide, s.h. harrastuskalastajate vahel. Jõe kalavaesuse süüdlasena nähakse paisu mittetoimivat kalatreppi. Algatusrühm, keda on toetanud absoluutne enamus senistest koosolekutest osavõtjad, on vastu AS Raju kavadele.
Algatusgrupile on mureks paisupealne kahes ladestuses (60 000 m3 ja 128 000 m3) olev settemuda, mida on kokku 188 000 m3 ja mille kohta ainult teame, et igasuguse tegevusega paisul hakkab see liikuma, vähemalt osaliselt. Liikumisega võib ta reostada jõge paisu all teadmata ulatuses. Seda on väljaöeldud 2000. aastal korraldatud paisu teemalisel seminaril. Vestlustes ministeeriumitöötajatega on öeldud, et muda ei kõlba põldudele ja probleemiks on eriloa vajadus. Ministeeriumi projekt näeb küll ette kuival kesksuvel vee järkjärgulise ettevaatliku mahalaskmise, kuid oht jääb püsima.
Kuna eelnimetatu on oletuslikku laadi, siis teeme asjas kindluse saamiseks ettepaneku:
Jõgi oli mitmed viimased aastad sõnulseletamatult saastatud: ohjeldamatu põldude üleväetamine, ilma katuseta väetiste ja kemikaalide laod jõekallastel, mürkained taimekahjurite vastu, kurikuulus DDT, sea- ja loomafarmide virts, ammoniaak avariist. Ühesõnaga, see settemuda nõuaks keemilist ja bioloogilist analüüsi.
Analüüsivõtja võiks olla Pärnu kohalik OÜ Skeltmer, kes omab vastavat litsentsi ja suudab koguda proovid vajalike analüüside tegemiseks geoloogia keskuse laboris. Nõuga tuleks appi tunnustatud merebioloog Jüri Tenson.
Kohapeal on olemas muda ammutamisvõimalus: Pärnu Sadam omab pagerit, mille pardal on Soomest ostetud ja laevatekilt kergesti selleks ettenähtud viisil lahtimonteeritav imemisseade, mida saaks treileril transportida. Seade suudab muda juhtida 800 m kaugusele, vahesurveseadme abil kaugemalegi. Sadama direktor Riho Printsi sõnul on nad valmis tellimust täitma. Hind on jah kallis – 100 krooni kuupmeetri kohta.
Ladestusasjus oli rääkimine Sauga vallavanema Vello Tiidermanniga. Tema peab selle aasta lõpuks katma Rääma rabaäärse linna poolt suletud prügimäe, aga kas see muda selleks sobib?
Nendele ja paljudele teistele küsimustele annaks vastuse settemuda analüüs. Selgust saaks ka Sindi linnarahvas. Nende puhkeala asub paisust ülalpool praeguse paisjärve kaldapealsel, kus tahetakse ujulat taastada.
Lõpuks teatame, et kohalikud harrastuskalastajad ja muu rahvas oleks valmis pakkuma oma abi ühiskondliku töö korras jõekallaste jm. korrastustööde osas. Selle organiseerimisega saaks algatusgrupp hakkama.
Arvame, et ettevalmistustööd ja kõigega kaasnev võtab aega, kuid viimast jääb järjest vähemaks.
Samal teemal:
