Kui mõnel varasemal aastal on tulnud kodumaist filmi PÖFFi kavast tikutulega taga otsida, siis tänavuses programmis leidub üle 70 linateose, mis valminud Eestis või koostöös Eesti tegijatega. Enamik neist on küll lühifilmid, aga ka mängu- ja dokumentaalfilme on rohkem kui varem. Ainuüksi Eesti peato...
Austria maaliline kuurortlinn Bad Ischl, endine Habsburgide dünastia suvituspaik, kus allkirjastati ka I maailmasõja väljakuulutamise deklaratsioon, muutus nädalavahetusel Euroopa kultuuripealinnade melu keskpunktiks. Siin andsid 2024. aasta kultuuripealinnad – Tartu, Bodø ja Bad Ischl Salzkammergut...
„Kirik peab olema „üks kindel linn ja varjupaik“,“ ütleb peapiiskop emeeritus Andres Põder ka praegu, 75aastasena. Ta arutleb usuvabaduse teemadel ning muretseb noorema põlvkonna vaimse ebastabiilsuse pärast. Ise nooruses luuletanud Põder teeb seda nüüd jälle.
Alustuseks laskem kõlada aplausil. Loodetavasti ei tunne keegi end puudutatuna, kui tõdeda, et Katrin Pautsi „Valge aiaga maja“ on Eesti esimene rahvusvahelisel tasemel psühhotriller.
Kunstnik Raul Meel on nagu jumal, kes oma loodud universumis katab ära kõik teemad. Nii ütleb tema värske näituse „Huuu huuu huuu!“ kuraator Tamara Luuk. Vaadata on iidsed püramiidid, kaunid naised, mets ja soo, elu ja surm.
Soome ja Põhjamaade suurimas päevalehes Helsingin Sanomat Eesti teemasid kajastava ajakirjaniku Kaja Kunnase kinnitusel lähevad soomlastele Eesti teemad väga korda. Tema töökoht on selle tõestuseks.
„Ma vihkan neid lõpukaadreid! Vihkan!“ lajatas kokandus- ja kodukoldemagnaat Martha Stewart oma elust tehtud dokumentaali „Martha“ kohta, mille lõpus ta nukralt mööda sügisest aeda tosserdab.
Näitleja Terje Pennie on olnud laval ligi pool sajandit. Sinna juurde rollid kinolinal, raadioteatris, teleekraanil. 64aastane Pennie mõjub ikka värskena, kehastagu ta siis patsidega kooliplikat Ugala menulavastuses või täiskasvanud tütre ellu sekkuvat kaabuga provintsiprouat laupäevaõhtuses igale e...
Tippsaksofonist Arvo Stoltsen jõi viimases hädas süütevedelikku, otsis prügikastist süüa ja kerjas tänaval. Nüüd on ta 14 aastat kaine olnud. „See on imede ime, et ma täna siin istun,“ ütleb mees.
170 aastat tagasi Krimmi rannikul möllanud maru tõi pöörde ilmavaatluste kasutamisse. Samast ajast on aga pärit ka mitu meile kõigile tuttavat moeröögatust, mida sõjaga esmapilgul seostada ei oskaks.
Eesti poliitik Matti Päts suri 14. novembril 91-aastasena. Taasavaldame 2010. aastal tehtud loo, kus Matti meenutab oma vanaisa - Eesti esimest presidenti Konstantin Pätsi ja Orul asunud kaunist lossi.
Igor Volke suri 14. novembril 74-aastasena. Taasavaldame 2017. aastal Igoriga tehtud intervjuu. “Me ei ela praegu tõejärgses, vaid hoopis tõe-eelses maailmas,” ütleb üle 35 aasta ufojuhtumeid uurinud Igor Volke. Teda ei sega enda ufomeheks nimetamine. Oma sõnul on ta laiemas plaanis hoopis keskkonn...
Haapsalu koolinoorte, õpetajate, vilistlaste ja ettevõtjate toel toimub 14. novembri õhtul väikese kuurortlinna gümnaasiumiaulas juba 11. korda populaarne Playback Gala, mille žüriis on teiste hulgas Jaagup Kreem ja Kalle Sepp, režiis kasutatakse aga täpselt sama tehnikat, mis toob tuhandete televaa...
Nüüd ta läkski koos oma saladustega. Naine, kes mulle ütles mere keskel, et rumalusel ei ole õigustust. Ja et kui rumalus juba on, siis võtab see väga palju ruumi.
Halloween’i – mis muide polegi alguse saanud Ameerikast – on lihtsam omaks võtta, kui teada, et juba keskajal käisid lapsed hingedeajal talust talusse, paludes kakku. Kuidas oleks, kui prooviks 21. sajandil hingesanti joosta?
Üle veerand sajandi Vikerraadio hommikuprogrammi juhtinud Märt Treier on pärast juunikuus juhtunud tervisejõnksu, n-ö eksistentsiaalset hoiatust, äratajaks olemist koomale tõmmanud. Ta korjas kokku oma seni avaldamata ilukirjanduslikud lood, kirjutas pooled juurde ja ilmutas raamatu.
Täpselt sellised pealkirjad ilmuvad Eesti meediasse aeg-ajalt, kui kirjeldatakse vesiseid looduskatastroofe Ibeeria poolsaarel. See muusikali „Minu veetlev leedi“ eestikeelsest versioonist pähe kulunud laulurida kõlab praegu tõesti aktuaalselt. Originaalkeeles, muide, levitab seesama laul aga sulase...
Malta Ordu tegutseb Eestis aktiivselt juba teist aastat. Ilma kilpide ja mõõkadeta.
Viljandis Kondase keskuses, mis tavaliselt pühendunud naivismile, puuetega inimeste loomingule ning muule peavoolust ja isegi alternatiivkunstist kõrvale jäävale, on praegu vaadata Eesti tippkunstnike – Jaan Toomiku, Kaido Ole ja Marko Mäetamme – looming.
Ivar Põllu sai just 50aastaseks. Noorsooteatris on tal parajasti käsil lavastus „Alice Imedemaalt“. Hullumeelseid ideid ja otsinguid peab Põllu vajalikuks nii teatris kui ka kogu kultuuris, sest see väldib mugavust, mis tapaks kunsti.
Tippkokk Mihkel Heinmets tõestas, et rahva seas vihatud linnust saab kerge vaevaga valmistada maitsvat rooga. Hiiu Leht jagas ka õpetusi, kuidas seda teha.
Tekstilooja ja kirjanik, laulusõnade autor Lauri Räpp vastab Jaan Tammsalu tosinale küsimusele ning räägib avatult nii sellest, kuidas sünnivad luuletused, kui ka sellest, mis on aidanud vaimset tasakaalu hoida. Saates kõlavad Lauri Räpi luuletused.
Valerik Ahnefer kaevas haudu kümme aastat. Elas leinajatele kaasa. Kuulis igasuguseid soove: näiteks mangus üks lesk, et Valerik haua uuesti lahti kaevaks, sest tema tahab oma meest veel korra näha. Tagatipuks aimas Valerik tihtilugu ette, kellel järgmisena manala teele minek on. See kõik väsitas.
Esimene „Õnne 13“ osa jõudis televaatajate ette 30. oktoobril 1993. aastal ning on sestsaadik ekraanidel püsinud nii headel kui vähem headel aegadel. Viktoriiniküsimused järgivad sarja algusest tänapäevani ning toovad meelde mõnegi meeleoluka seiga.
Homme 31aastaseks saavas sarjas „Õnne 13“ on kaasa teinud terve hulk erilisi meesnäitlejaid, kes enam kunagi ekraanile tagasi ei tule.
1922. aasta sügisel läks Muhust tormisele merele paat koos isa-ema ja viie väikese lapsega. Niimoodi oli pärast Juhan Smuulina tuntuks saanud poisslapse sündi sunnitud oma kodutalust lahkuma tema vend Mihkel – Vabadusristi kavaler.
Hambaarst, turundaja, logistik, kosmeetik, personalijuht, müügijuht, õpetaja, giid, pokkerimängija, produtsent, laulja, pulmaisa, IT-tehnik, presidendi nõunik, politseinik ... Selliste ja paljude teiste elukutsete esindajad on otsustanud peale põhitöö teatrit teha. Miks?
Filmis „Vari“, kus meie isamaalise luule lipukandja lahendab üksteise otsa kuhjatud mõrvu, on palju head ja vaatamist väärivat, aga tekib küsimus – miks just Juhan Liiv?
Laulja Kalle Sepp särab kabarees, teatri- ja kontserdilaval. Aga ta tegeleb ka asjadega, millest meil seni aimu polnud.
