Vikerraadio ajaloosari „Eesti lugu“ sündis kuulajate soovist oma riigi ajaloost rohkem teada saada. 20 aastat hiljem on saate autori Piret Kriivani sõnul rääkimata lugusid veel väga palju. Võib-olla järgmiseks 20 aastakski.
KUULA | Onkoloog Riina Kütner: see aeg on õnneks peaaegu möödas, kus tuldi ravile, sest rinnas oli tükk (5)
Jaan Tammsalu autorisaate „Vaimuelu“ uus hooaeg!Jaan Tammsalu külaliseks taskuhäälingus „Vaimuelu“ on onkoloog Riina Kütner, kes räägib, kuidas temast sai arst ning kui suurte sammudega arstiteadus on tema tööl oldud aja jooksul edasi astunud.
Seenenäitus Eesti Loodusmuuseumis on sama oodatud sündmus nagu näiteks kevadnäitus kunstisõpradele. Miks siis mitte arvustada seda vahelduseks kunstikriitika võtmes?
„Olen kõva kinnisvaramutt! Hai!“ Ave Nahkur ostab Viljandis maju kokku ja võõpab nende pliidid üle (37)
Kui kunstnik Ave Nahkur pildile panna ja sinna tema loodud kuulsate „Meie küla eitede“ stiilis tekst juurde kirjutada, siis oleks paslik panna nõnda: „Üks Viljandi linna eit laseb mehel pliitad korda teha ja viskub siis ise pintsliga peale.“
Niguliste muuseumisse üles seatud näitus „Ükssarvik võlumetsas“ tõestab sõnas ja pildis, et müütilised ükssarvikud on meie aladel elavatele inimestele ammuilma tuttavad olnud.
Tänavu septembris möödub 80 aastat Teise maailmasõja operatsioonist „Aster“, mille käivitas Saksa maaväe ülemjuhatus (Oberkommando der Heer ehk OKH) Eesti ja Põhja-Läti maha jätmiseks.
Raamatu idee – naine läheb maale elama, ehitab maja ja leiab ennast – on kaunis ja paljutõotav. Väärtust lisab tõsiasi, et kogu kupatus põhineb tõsielul. Ent sügavusest, mis aitaks lugu uskuda ja peategelasega samastuda, jääb ikkagi puudu.
Muusikuna tuntuks saanud Henrik Raave rändurihing on nüüd paikseks jäänud ja rahunenud. Ta neli aastat päikeselisel Tenerifel elanud pere kolis möödunud aastal Lääneranna valda Virtsu ja lööb nüüd sealses elus aktiivselt kaasa.
„Olen eluaeg tantsinud, nii et labajalavalsisammul ümber maakera tehtud tiire võib juba kokku lugeda,“ ütleb Agne Kurrikoff-Herman, üks Eesti 674 tantsujuhist. Tuleva suve tantsupeoga seoses on tal üks ülesanne, mis paneb mööda maailma sõna otseses mõttes ringi tiirutama.
Kuidas sai Emmaste lugemisfanaatikust Riste Sofie Käärist eesti luule- ja rokilavade ägedaim tõusev täht? Kuidas on ta jõudnud tõdemuseni, et headus ei pea olema alternatiiv või provokatsioon? Kellel soovitab ta minna Grossi poodi või päikese kätte pikemalt istuma?
Jaak Uudmäe: „Tundub, et kergejõustikuliidu mehed purjus peaga mõtlevad välja vigureid, millega asja pekki keerata“ (13)
Olümpiavõitja Jaak Uudmäe elu numbrilaual lõi teisipäeval seitsme ette. Nüüd, 44 aastat pärast oma tähetundi, hindab ja vaatab ta teiste tegemisi. Tundes tõsist muret, et traditsiooniline kergejõustik võidakse igasuguste rumalustega päris ära tappa.
Valged kindad, mis meenutasid Annale möödunud aegade Venemaad. Mälestuseks kaasa võetud ikoonid. Vaated Põhja-Eestile, vanemate portreed. Niisugune on baltisaksa suguseltsi rammus, kunsti täis elu, mis paar sajandit hiljem Eesti vaataja ees lahti rullub.
Kes sel kevadel tahtis, sai tänu päikeselisele maile pruuniks 2. juuniks. Järgnenud suvekuud olid soojad, kohati märjavõitu, hästi äikeselised ja pisut ikka ka päikeselised.
Kitarrivirtuoos Toomas Vanema kardinaalne elumuutus näitab, kuidas imedieetidele ja imenõustajatele üüratuid summasid kulutamata on võimalik saavutada suisa uskumatuid tulemusi.
„Jüri valgustab meie maailma.“ Kuidas Eesti poliitikud ühismeedia tõmbetuultesse kisti (91)
Mart Juur nimetab Jüri Ratase stiili „teletupsulikuks“.Kätekõverdused Atlandi ookeani ääres, hüpe üle jaanilõkke, päikeseprille kandev koer ja lõuatõmbed spordisaalis – need on vaid mõned näited Jüri Ratase Instagrami-kontolt. Tema edu eurovalimistel andis teistele poliitikutele ilmselt märku, et sotsiaalmeedias tuleks olla meelelahutuslikum. Iseasi, ka...
Nii küsis ajaleht sajand tagasi pärast seda, kui pikne Pärnumaal ühe neiu oli surmanud. Teisel katsel.
Nii kui pensioniiga kukkus, kolis stsenarist ja luuletaja Villu Kangur Muhu saarele. „Mõtlesin, et teen selle vangerduse ära.“ Nüüd käib ta Muhumaalt mandril heal juhul mõne korra aastas.
Stockholmis saab oma silmaga näha kaasaja ühe olulisema ja skandaalsema kunstniku Maurizio Cattelani loomingut. Cattelan on korduvalt ja igas mõttes meediakünnise ületanud. 120 000 dollarit maksev hõbeteibiga seinale kinnitatud täiesti tavaline banaan on viimane ere näide.
Mulle ei anna siiamaani rahu see, et jätsin ka sellel aastal endale murutraktori ostmata. Rahast hakkas kahju, aga mõtlemine käis seda rada, et kui juba on traktor, siis tuleb ka niita. Mina aga olen aastaid niitnud üha vähem.
„Vanad naised ei olegi enam nagu päris naised.“ Mulle on tänini mällu sööbinud, kuidas eluaegne iludus Alice Talvik seda tosin aastat tagasi ilma igasuguse emotsioonita teatas.
24 LUGU | Balti kett möödus nii soomukis, heinarõugus, merel, palves, haiglas, kuivatis kui ka ... vihmaussi mekkides (1)
Veel 30 aastat hiljem panevad Balti keti vapustavad mälestused õhkama ja ohkama, Maaleht avaldab veerandsada eripalgelist lugu enam kui sajast kutse peale kokku saadetust.
Katrin Karisma: kui jäin Piretit ootama, olin 42. Sanitar ütles: „Mida sa siin teed? Mine pensionisabasse!“ (96)
Katrin Karisma sai täna 77-aastaseks. Palju õnne!
1991. aasta suve varjutasid üha julmemad rünnakud Balti riikide majanduspiiridele üles seatud tollipunktidele. Kui Eestis piirdusid need piiriputkade põletamisega ja piirivalvurite ähvardamisega, siis Leedus hakkas voolama veri.
AUGUST 1991 | Ene Ergma: kui vaatad tanki filmist, siis ei ole nii hirmus, aga kui see su kõrval tuurid üles võtab, on hoopis teine asi (44)
Ene Ergma sattus juhuse tahtel putšipäevil Moskvasse ning veetis esimese öö barrikaadidel. 20. augusti õhtul raadiost uudiseid otsides sattus ta Tallinna ülemnõukogu istungi otseülekandele.
Kümnendat aastat peetud Urissaare kantripidu kujunes tänavu nii populaarseks, et pileteid müüdi rekordkoguses, toidukioskid söödi friikatest tühjaks ning saapad tantsiti jalast.
Tänavu oli kurb ümmargune juubel kahel imeilusal Norra külal – Tafjordil ja Fjørål. 90 aastat tagasi, 1934. aasta 7. aprilli öösel kell 3 ärkasid sealsed elanikud võimsa plahvatuse peale. Maa värises. Ja siis saabus 20 meetri kõrgune laine, mis viis teise ilma 40 asukat.
Raadiohääl Pille Minev: Mees rõõmustas, et on leidnud ägeda pruudi, aga no mis osmiku on too võssa ostnud! (39)
Eelmisel nädalal 53. sünnipäeva tähistanud Pille Minev, kelle päikeseline hääl täidab tööpäeviti tuhandete inimeste hommikutunnid, naudib üle kõige elu maakodus, kuhu ei ulatu levi ega üleliigne infomüra.
40 aastat tagasi lõppesid Los Angeleses 24. suveolümpiamängud, eestlaste medalisoovidele tõmbas kriipsu peale NSV Liidu algatatud boikotikampaania. Heino Enden, Ivar Stukolkin, Viljar Loor, Jüri Tamm, Inna Rose... Kes mõtles karjääri lõpetamisest, kellel kadus motivatsioon, kes pühkis jalgelt „suure...
Mehepojad, kui juhtute Lahemaal Viru raba lähedal Kolgal valgetes riietes noort punaste lehvivate kiharatega naist nägema, siis hoidke eemale, see naine on salakaval ja õel, hoiatab üks Kolga mõisa väga paljudest kummituslugudest. Müstilised juhtumised saadavad aga pea kõiki Eesti mõisaid.
Gerda Kordemetsa kirjutatud ja lavastatud näidendit „Ottabeth“ mängitakse Tõstamaa mõisas ka tuleval suvel. Üks meid kõiki puudutav mõte, mis ajalooliste tegelaste abiga vaatajateni tuuakse, on see, et enne uut algust tuleks vanaga lõpparve teha.
