Kirsika Kõiv Rõuge vallast kirjutab, et kui kevadeti ongi teinekord uputusi esinenud, siis juunis saabunud veehulk oli suur üllatus.

Nii linnapildis kui ka maal on näha üleni valgetesse võrkudesse mähkunud puid ja põõsaid. Mis on nendega juhtunud?

"Sipelgad olid vallutanud mu kasvuhoone, eelmisel aastal proovisin kaneeli ja sipelgapulbrit, aga ei midagi!" ütleb Maalehe lugeja Janne. Nüüd aga leidis ta ootamatu lahenduse ja tahab seda teistegagi jagada.

„Rooside puhul on kõige parem olla sügisel virk ja kevadel laisk aednik,” ütleb Rosmakor roosiaia peremees ja kogenud roosikasvataja Mart Ojasalu. Maaleht uuris, mida tuleb roosidega kevadel ette võtta ja millal peaks alustama?

Mullamuttide kaevetööd võtavad igal kevadel üha uskumatumaid ulatusi. Vesirotid pistavad pintslisse lillesibulad ja köögiviljad. Õpetame, kuidas nende loomadega edukalt võidelda.

Võõrasemade (Viola x wittrockiana) armsalt vanaaegse välimusega õied rõõmustavad meid esimeste väljaistutavate suvelilledena. Taim talub hästi pisikest öökülma ja seetõttu võib teda õue viia varem, kui teisi populaarseid suvelilleliike.

Sel kevadel on kindlasti rohkem algajaid aiapidajaid, kes ei oska justkui kuskilt peale hakata. Tekivad küsimused: kui suurt peenramaad on vaja, milliseid seemneid osta ja kui palju? Mida üldse kasvatada, et oma pere vajadusi katta?

Mõnel pool on veel lumi maas, kuid just praegu on kõige sobivam aeg kevadiseks õunapuude ja ka marjapõõsaste lõikuseks.

Kasvuhoone võiks aednikku ideaalis abistada ja rõõmustada aastaid, seetõttu on ka selle ostmisel mõistlik teha valik pigem kvaliteeti, oma vajadusi ja rajatise vastupidavust silmas pidades ning arvestada ka sellest tulenevalt juba pisut suurema kulutusega.

Loodus ei pööra oma pinnast regulaarselt pahupidi, et midagi kasvatada.

Kuigi kaunid gladioolid kasvavad meie kliimas võrdlemisi hästi, on nad külmaõrnad. Nende ületalve peenras hoidmisega ei maksa eksperimenteerida, see on neile kindel hukk. Ületalve tuleb gladioolide mugulsibulaid hoida sisetingimustes.

Ennemuiste, kui inimesed polnud veel paiksed, võeti mullast kõik, mis võtta andis, ja koliti siis elamine mujale – uus osmik püsti ja selle ümber ka kapsamaa. Need ajad on ammuilma möödas ja kes on kord end muga­vasti sisse sättinud, seisab hea ka aiamaa eest.

Üks aiakujunduse alustalasid on aia aastaringne kaunis väljanägemine. Mis seal salata, igal aastaajal atraktiivne aed on pea sama raskelt saavutatav kui varakevadest hilissügiseni õitsev lillepeenar. Mõned sammud saab aga kohegi ette võtta.

Vanarahvas ütleb, et sügisene sea tuhnitud songermaa on kultuurtaimede kasvatamiseks parem kui kevadine künd. Sellel ütlusel on tõepõhi all, eriti veel koduaias.

Suur hulk orhideesid, sealhulgas ka kuukingad, kasvavad looduslikult väga soojas ja niiskes kliimas. Eestimaa talv on neile seetõttu raske, eriti keskküttega kasvukohas.

Septembriga algab sügis ja aiapidaja peab hakkama talveks valmistuma. Selleks, et pikk ja raske puhkeperiood sujuks viperusteta, tuleb juba nüüd taimi õigele teele juhatada. Mida teha püsilillede, muru ja kasvuhoonega?

Mida teha, kui sügis jääb lühikeseks ja paprikad ei jõua kasvuhoones värvuda?

Roosteseened tunned ära kui taime lehtedele ilmuvad pisikesed kollakaspunased täpid, haiguse algusjärgus on neid vaid üksikuid.

Sooja saabumisega tekib paljudes kasvuhoonetes õhupuudus ning suur haigus- ja kahjurioht.

Väga paljusid tavalisi taimekahjustajaid saab hävitada koduste vahenditega. Looduslikest koostisosadest tehtud taimekaitsevahend on tõhus ja keskkonnale ohutu. Proovi!

Vaarikate hooaeg algas juba paar nädalat tagasi. On inimesi, kes vaarikaid armastavad ja neid, keda nad täiesti külmaks jätavad.