Tahtsin näha ja tunda, mis mind 14–15aastaselt selles blondis klassiões võlus. Kas see on alles pärast ta kõrget lendu? Üks me sajandi naistest... Tegelikult piisas argise Anne Veski nägemisest tema koduväraval, et teada: jah, see kõik on alles. Aga ma tulin ju vestlema.
Põhjamaa rahvaile tundub olevat üha rohkem vastukarva, et jõulud ei saabu enam paksu lume ja korraliku pakasega. Ning vähe sellest – kui vaadata detsembri lõpupoole ilmauudiseid, torkab silma loodusõnnetuste rohkus. Nii võib koguni tunduda, et ilmataat polegi kristlane.
Kodukassid põlvnevad eraklikest Põhja-Aafrika metskassidest. Kuidas on neil õnnestunud vallutada terve maailm ja teha sellest endale mõnus kodu koos teenindava personaliga? Väga lihtsalt – nad õppisid inimestega rääkima.
Maalehe palve saata meile vanu jõulukaarte tõi kena vastukaja. Lisasime saadetule Eesti Rahva Muuseumi kollektsioonidest leitu ja valmiski imeline kogum jõulu- ja aastavahetuse tundeid umbes 100 aasta tagant.
Kas tõesti üks trükiviga 1960. aastate naisteajakirjas Nõukogude Naine, nimelt valed rahvariiete seelikutriibud, sundis ka rahvariiete tegijaid lõpuks triibumustrit muutma? Nüüd on raske vahet teha, mis on originaal, mis mitte.
Mart Puusepal on ainulaadne hobi: ta kogub aumärke, mida teised riigid tema kaasmaalastele andnud. Suur osa neist on tal ka ette näidata. Nagu muidki haruldasi esemeid, mis ta juurde juhuse tahtel tee leidnud.
Mitmed mu palju teatris käivad õpetatud sõbrad ütlevad, et aasta oli kehv, sest tehti palju sellist, mida tegelikul vaadata ei tasu. Mina valisin hoolikalt, ei pidanud pettuma. Mis jäi lõppevast teatriaastast eredaimalt meelde? Miks on Jüri Muttika reporter edasi?
Maalehe naljakalender on kümneaastase vaheaja järel tagasi!
Buddha munk naeratab leebelt, kui tema käest küsida pisut kiuslikult nii – oletame, et kaks munka mediteerivad, korraga tuleb keegi ründama. Mida siis teine munk teeb, kas sekkub või mitte, arvestades, et lähtutakse täielikust vägivallatusest?
Öeldakse, et kinos peab sama nii nutta kui ka naerda. Kõiki selle skaala emotsioone tänavune Eesti filmitoodang meile ka pakub.
Eeslid Verner ja Manta elavad Saaremaal Tuula Pennaneni juures juba pikki aastaid. Kogu oma kangekaelsuse juures olid nad üsna leplikult, kuni ühel päeval dieedile pandi.
Maalehe toimetus meenutab toite, millest on jäänud kustumatu mälestus, olgu see täis armastust või selget ehmatust.
Inspireerudes Juhan Liivi teemalisest filmist „Vari“, panid Maalehe toimetuse luulehuvilised kokku testi tuntud Eesti autorite luuletustest. Pane end proovile ning täida lüngad, kuid eeskätt – lase meeltel luuletuules puhata.
Arvame, et tunneme põhjanaabrit hästi, kuid kui head need teadmised siiski on? Pane end proovile!
Igal aastal koostatakse maailma kõrgeimate, suuremate, ilusamate ning originaalsemate jõulupuude edetabeleid, nii looduslike kui ka kunstpuude kategoorias.
Piiblist teame me kõik justkui midagi, iseasi, mida just. Vaata, kuidas sul läheb nende kümne küsimusega, ning kui jõululauas enam millestki rääkida pole, tee ka teistele viktoriin.
Tuledesäras kuusk elutoas on pühade aegu ülioluline asi.
Maksku mis maksab, aga ahvenamaalane peab saama pühade ajal parima, millega ta harjunud on, sest ahvenamaalased on toiduusku. Kel jõudu on, kvaliteetse toiduga tagasi ei hoia.
Joni Michell laulab oma laulus „Jõgi“, et ajal, mil lõigatakse metsadest kuuski ja lauldakse laule rõõmust ja rahust, tahaks tema selle kõige keskelt kaugele ära. Kui oleks jäätunud jõgi, liugleks ta kõige selle keskelt ära; siia ta ei jääks. Kui see jäätunud jõgi oleks piisavalt pikk, tõuseks ta le...
Tallinnas käivad viimased suured ettevalmistused 47. Taizé Euroopa kohtumiseks, kuhu praeguseks on registreerinud suursündmusele ligi 4000 noort üle Euroopa. Prantsusmaal Taizé kloostris oodatakse sündmust huvi ja elevusega.
Selgeltnägija Marilyn Kerro tõdeb, et algav maoaasta tuleb raske, isegi ohtlik. Ellu jäävad need, kes lähevad ära, või need, kes siin olles ise topelt teevad.
Õed Vanajüri Anni (96), Tika Mann (93) ja Tooma Vilma (88) on kolme peale kokku näinud ära 280 jõuluõhtut. „Kolm raudset leedit!“ naerab Mann. Ta saadab ajakirjanikuga enda poolt Kihnust nooremale õele Manijasse topsitäie kadakamarju. Need on terviseks, ärgu õde seal tuppa konutama jäägu!
Kui ajakirjanik enda korjatud vorstirohukimbuga Järva naiskodukaitsjate juurde kööki jõudis, oli neil pajatäis kruupe keema pandud ja pekikuubikud sibulaga läbi praetud. Käis kulinaarne ettevõtmine, mida Eesti kodudes enam naljalt ei näe.
Tänapäeval on üha moodsamad nii-öelda kõigevabad maiuspalad, mis ei sisalda suhkrut, rasva ega gluteeni. Ent kui tervis lubab, võiks neil pühadel proovida üht pool sajandit vana piparkoogitaina retsepti, mis on aastate jooksul käinud rahvapärimusena käest kätte ja saanud täiendusi vastavalt valmista...
43aastaselt soolevähi diagnoosi saanud Pärnumaa naine Kairi (nimi patsiendi anonüümsuse tagamiseks muudetud) pole tüüpiline soolevähi riskirühma kuuluv patsient: ta on normaalkaalus, pole kunagi suitsetanud ega liigselt alkoholi tarvitanud.
5000 meetri jooksu Eesti rekord on juba 50 aastat kuulunud meie spordiajaloo parimale staierile Enn Sellikule. Poole pikema maa rekord on tema käes 49 aastat. See enneolematu saavutus sunnib küsima, kas äsja 70 aasta juubelit tähistanud Sellik tunneb ka ise selle üle uhkust.
Kirjamees ja tõlkija Ott Arder lahkus meie seast ootamatult veidi üle kahekümne aasta tagasi. Tema tekstid elavad aga igavesti edasi paljudes lauludes. Ta enda kohta on headel sõpradel rääkida paljut. Enamik sellest kõlab suisa anekdootlikult.
Maalehe ennustusvõistlusel oskas tartlanna Lydia Reidla ainsana ära arvata, et tänavu sügisel on 22. november esimene päev, mil õhutemperatuur langeb mõnes Eestimaa paigas terveks ööpäevaks alla nulli.
Tormijooks Eesti Draamateatri „Rahamaa“ krõbeda hinnaga piletitele on korduvalt ületanud uudisekünnise. Meedias on aga jäänud peaaegu märkamata Vene sõjapagulastest tippnäitlejate etendused Eestis. Ka need piletid ei ole olnud kaugeltki odavad, ent publikut on jagunud.
