„Meil on siin lasteaed ja töökohad, uus koolimaja ja hooldekodu kah. Ühtki külapoodi pole kinni pandud. Meil on meri ja siin linnakärast eemal on turvaline lapsi kasvatada, mis sa veel tahad!“ kiidavad Vabariigi aastapäeva pidavad kohalikud elu Lääneranna vallas.
Kirjanik Valdur Mikita on oma raamatus „Mõtterändur“ koostanud testi, mida läbides on võimalik teada saada, kui tõeline eestlane sa oled? Iga jah vastus annab ühe punkti.
Vabariigi aastapäeval võib jääda vastuvõtt vaatamata või, häbi öeldagi, presidendi kõne kuulamata, aga kilu on enamasti ikka laual. Hiidlastel on piprakilu. Üllataval kombel muudab selle tegemine inimesed väga kirglikuks ja võib suisa tülli ajada.
Keeletundliku raadioesinejana tuntud Märt Treieri autorilavastus „Neli barokset teatrinovelli“ vastab üsna täpselt oma nimele: baroki mõiste tuleb portugalikeelsest sõnast, mis tähendab ebakorrapärast ehk siis ka lihvimata pärli.
Kuigi enamik presidendi vastuvõtu suupisteist kõlab sama ahvatlevalt kui hülgepasteet õhitud kinoapadjal, saab hoolega mõeldes ja siin-seal asendusi tehes koju kena piduse meeleolu küll.
Kas julgeksite proovida? Hundilihast saab hõrgu prae! (157)
Lisatud retsept.„Mida paganat?“ oli mu esimene reaktsioon, kui tuttav jahimees aasta alguses ilma pikema sissejuhatuseta küsis: „Kas sa hundi kintsust oled huvitatud?“ Mõne hetke pärast hakkas aga uudishimu minus pead tõstma. Seda enam, et kütt ise on hundipraadi teinud ja julgustas mindki rahvuslooma ahju lükkama.
Aasta interpreet Toomas Vavilov astus eile koos teiste tiitli pälvinutega üles galakontserdil, kus esitab Mozarti klarnetikontserti. Veel kaks nädalat tagasi oli aktiivne kaitseliitlane Vavilov aga Ukrainas.
„Isa tundis, et tema elutöö on tehtud,“ räägib August Aarma oma isast Gunnarist. „Päris elu lõpus ei tahtnud ta enam rääkida minevikust, vaid ainult tulevikust, sest tundis, et on nüüd valmis edasi liikuma.“
Olen südatalvel, jaanuaris sündinud. Sellel aastal sadas mu sünnipäeval Raplamaal Raela külas vihma. Ma ei mäleta, et kunagi varem nii oleks olnud.
Kuidas juhtus nii, et Eesti Kunstimuuseumi kogu kõige esimesteks eksponaatideks said ühe paari armutõotuse pildikesed? Kuidas Vabadussõda muuseumi sünnile hoogu andis? Sellest saab aimu Kadrioru Kunstimuuseumis veel viimaseid nädalaid avatud näitusel „Käpikust Kölerini“.
Meie seast aasta eest ootamatult lahkunud Jõgeva legendaarse õpetaja Lianne Saage-Vahuri elutööd – kooliteatrite üle 30 aasta peetud luulepäevi – jätkavad nüüd ta õpilased.
Neil päevil 80 aastat tagasi kohtus Krimmis suur kolmik – Jossif Stalin, Franklin Delano Roosevelt ja Winston Churchill. Jalta lähistel Livadia palees langetasid NSV Liit, Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia otsuseid, mis muutsid sadade miljonite inimeste elu. Millise pilguga vaadata sellele, Ees...
Eriskummaline talv on – tükati hilissügise või varakevade moodi. Jaanuari lõpus õitsesid kevadlilled, rohi hakkas rohetama. Jõuludest saadik kummitab kõrvus Heljo Männi lasteluuletus: „Ilmatark, ilmatark, kas sa ikka oled tark? Vaata, varsti juba näärid, aga pori saapaid määrib?!“
Samal ajal kui Chicago laps meenutab enne magamaminekut „John the Skeletoni“ ehk siis maakeeli „Luukere Juhani juhtumisi“, küpsetab selle autor Triinu Laan kodus hommikusi pannkooke.
Klassikaline ehk romantiline armastus elab meis edasi – miks muidu alustab Maaleht kümnest raamatust koosnevat romantikasarja.
Mida on ühist Vändral, Kadrinal ja Märjamaal? Peale selle, et räppansambel Pitsa on pannud nad laulu „Tahmanägu“, mis räägib tüüpilistest maa-asulatest, kus noored parkimisplatsile kogunevad ja bussipeatuses istuvad? Vihjeks: laulus kutsutakse tütarlast vallamajja „Titanicut“ vaatama...
Filmi „Must auk“ pealkiri tuletas meelde paari aasta taguse uudise, et teadlased on avastanud tähtedevahelises ruumis musta augu. Muidu oli auke ikka leitud nähtava aine lähedalt. Aga leida keset tühjust... Esiotsa näib, et sel vanal uudisel pole mingit seost Moonika Siimetsa filmiga. Või siiski on?
Kui inimene sureb, jääb temast järele veerev kivi. Nii on see väiketeatri VAT suurlavastuses „Kullervo“, mis viib mõtted sellele, et kui kunagi lõpeb sõda Ukrainas, on meie seas miljoneid süütundest ja kättemaksuihast laetud inimesi.
Teise maailmasõja 1944. aastal Eesti pinnale jõudnud vihastes lahingutes kasutasid vaenupooled kümneid ja kümneid erinevaid käsitulirelvi. Neist enamikust on üks eksemplar leidnud koha vandeadvokaat Aku Soraineni relvakogus, mida saab kevadeni uudistada Eesti Sõjamuuseumis.
„See, kes mõistab lugeda nii päris- kui ka looduse raamatut, võiks olla küll õnnelik inimene,“ leiab loodusemees ja kirjamees Valdur Mikita. Seepärast meeldib talle mõte, et eestlasel on ühes käes mobiiltelefon, aga teises ikka väike seenenuga. Sest eks seenenoa abil saab ju ka looduse raamatut luge...
Homme kinodesse jõudev „Kikilipsuga mässaja“ püüab osavalt kinni ühe maailma kaks otsa: presidendi soovi olla omaette, privaatses maailmas, ja kohustuse, kus kindlasti peab olema ka omamoodi edevust ja soovi särada n-ö kroon peas.
Mida ühist on Andres Maimiku ja Rain Tolgi kunagisel kurikuulsal Esto TV-l ja nende värskel filmil „Aurora“?
„Klassis puhkev vaidlus on parim, mis juhtuda saab!“ leiab Eesti vanim tegevõpetaja, 87aastane Sirje Kuurberg, kes on seda ametit pidanud 1957. aastast. „Luban õpilasel mulle ka vastu hakata, kui ta oma seisukoha ära põhjendab.“
Laulja Marek Sadam ütleb, et ei taha elada oma elu esikaantel. Ta nimetab ennast rohkem elu pargipingilt vaatlejaks, keda kogetu valmistab ette järgmiseks kirjatööks või kontserdiks.
Ühtedele on hunt vihavaenlane, lambavaras ja mõrtsukas, teistele kultusloom – metsakuningas, meie rahvussümbol. Selle nii vastandliku suhtumise juured ulatuvad palju kaugemale, kui esiotsa arvata oskame.
„Millest sa kirjutad?“ küsis kaasa. „Inauguratsioonipäeva ilmast,“ vastasin. „Sellest oled juba varem kirjutanud,“ ei jäänud küsija rahule. „Aga päevad ju muutuvad pidevalt!“ (Nagu vastas kunagi kirjade tembeldaja, kui päriti, kas töö igav pole.)
Kohtumine põdraga aitas avastada kartulisuuruse neerukasvaja: „Nagu metsikus läänes ... surma oleks igat pidi pidanud saama.“
ARVUSTUS | Kas Marko Pomerants õpetab nüüd pomeriimide kirjutamist ja Peep Vain sütel kõndimist? (2)
Hulk hunnitut suhtekorralduse ja müügitöö salapära poetub lugemislauale vastsetest üllitistest, mille autoreiks ekspoliitikust PR-mees Marko Pomerants ja eksraamatumüüjast koolitaja Peep Vain.
Lavasid vallutav muusik Kristjan-Robert Rebane: kui tahtsin Hollandisse õppima minna, sain vastuseks „No, thank You!“ (10)
Amsterdami konservatooriumis eri rahvustest muusikutega koos õppinud Kristjan-Robert Rebane on multiinstrumentalist, kes vabalt mängib erinevaid pille ja toob Eestimaale rahvusvahelist muusikahõngu. Teatrisõbrad on teda näinud koos bändiga musitseerimas menutükkides „Café Théâtral“ ja „Onu Bella täh...