Hans Soll: Sindi paisudraama lõppvaatuse tärminid lõpuks paigas
16. aprillil taaskordselt Sindi paisu teemat käsitlevasse Riigikogu keskkonnakomisjoni töösse kaasati infot jagama Sindi linnapea Marko Šorin ja algatusrühma Sindi Pais liikmed Hans Soll ning Tauno Jürgenstein.
Sindi paisu asupaik oli tund pärast keskpäeva 17. aprillil üksnes aimatav. Foto Helen Parmen
Maalehe võrguväljaandele nõustusid kommentaare andma keskkonnakomisjoni liige Annely Akkermann, Sindi linnapea Marko Šorin ja kodanike algatusrühma Sindi pais eeskõneleja Hans Soll.
Marko Šorin
Kuna keskkonnakomisjon oli otsustanud kutsuda koosolekule kolme osapoole (algatusrühm Sindi Pais, Keskkonnaamet ja Sindi linn) esindajad, näitab, et teema on komisjoni arvates lahendamist väärt. Meie, kui külaliste ootused olid võib-olla pisut suuremad, kui koosoleku formaat seda võimaldas. Hea meel oli tõdeda, et Pärnumaalt valitud riigikogu liige Annely Akkermann oli selgelt kõige rohkem informeeritud ning esitas väga õigustatud ja täpselt sihitud küsimusi. Kokkuvõtlikult võib öelda, et ootused keskkonnamõjude hindamisele ja sellega kaasnevale uuringule on väga kõrged ning osapooled (paisu omanik, riik ja ametid) ootavad pikaks veninud protsessis lõpliku lahendust. Omad soovid on kindlasti ka sintlastel ning teistel inimestel, kes elavad jõe ääres või käivad jõe ääres kala püüdmas ja ujumas. Praegusel ajal on paisu omanikule Keskkonnaamet väljastanud vee-erikasutuse loa pikenduse 15.novembrini 2013. Kas selle aja jooksul leitakse kompromiss inimese ja looduse vahel saab näidata vaid aeg.
Annely Akkermann
Käisin 29. jaanuaril Sindi Gümnaasiumis toimunud koosolekul ja minu jaoks oligi põhiline tõstatunud küsimus sellest, kas keskkonnamõjude mõttes oleks kasu paisul toodetud taastuvenergiast suurem kui kahju kalavarude kahjustamisest. Keskkonnamõjude aruande koostajad üritasid väita, et see ei ole nende aruande pädevuses.
Mul on väga hea meel, et Keskkonnaamet pidas KMH (keskkonnamõjude hindamine) aruannet ebapiisavaks ja nõudis siiski ökoloogilis-majanduslikku analüüsi, mille täiendavaks koostamiseks anti hindajatele aega 15. juunini. Keskkonna seisukohalt on oluline, et kalad pääseksid kudema ja kalavarud, eelkõige lõheliste osas, taastuksid. Kui siis jääb vett üle, võib mõelda, kas ja kui palju saab selle voolust elektrit toota.
Hans Sollil on õigus, kui ta ütleb, et avalikkus ei saa aru, kuidas saab üks eraomanik sulgeda kaladele pääsu kudealadele ja riik ei suuda teda korrale kutsuda. Täna on eraomanikel rohkem õigusi ja raha kui kaladel ning nende kaitsjatel.
Riigikogusse on jõudnud veeseaduse muutmise eelnõu, mis annab riigile juurde õigusi veeseaduse rikkujate karistamiseks. Eelnõu vastuvõtmisel on võimalik veeseaduse rikkujatele rakendada nii sunniraha kui ka asendustäitmist. Loodetavasti leitakse peagi loodusele parim lahendus. Nii Keskkonnaministeerium kui ka Riigikogu keskkonnakomisjon töötavad süsteemselt selles suunas.
Hans Soll
Pärnu Keskkonnaamet teavitas oma kirjaga (01.04 2013) Sindi paisu temaatikaga seotud asutusi ja organisatsioone, et on pikendanud AS Raju kehtivusaja (01.04) kaotanud vee erikasutusluba kuni uue loa andmiseni või andmata jätmise otsuse tegemiseni. Samas kirjas määrati ka Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimise KHM aruande ja veeseaduse sätestatud ökoloogilise-majandusliku analüüsi esitamise tähtajaks hiljemalt 15.06.2013. Aruande menetlusaja pikenemise vajadus tuleneb AS Raju (ja Rambolli) taotlusest teha Sindi hüdrosõlme täiendav kalastiku suremuse uuring.
Keskkonnaameti hinnangul pole KMH aruande koostamise edasine venitamine aktsepteeritav ja 2,5 kuud on piisav aeg täiendava uuringu tegemiseks ning KMH aruande täitmiseks. Hiljutisest valusast õppetunnist tuleks õppida. Verivärske kogemus Rambolli üllitisest KMH aruande näol sai teatavasti hävitava hinnangu Raju kasuks vindi ülekeeramise, vasturääkivuste, põhjendamata väidete ja alusetute otsitud teemade ning mõjude tugevushinnangute ebaadekvaatsuse pärast (Maaleht 31.01.2013, Pärnu Postimees 02.2013).
Pärnu Keskkonnaamet reageeris Rambolli aruandele sellega, et ameti juhataja Sulev Vare allkirjaga saadeti 28.01.2013 Raju esindajale, Andres Õisile kiri. Selles nõuti kokku 35 aruande punkti väite kohta põhjendust. „Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimise KHM aruandes pole KMH eesmärk täidetud, kokkuvõttes on põhijäreldused HEJ rajamise osas pigem pooldavad,“ möönab ameti juhataja. Samas on aruandes mitmed olulised hinnangud vastukäivad või põhjendamata ega anna seetõttu veendumust olulise mõju puudumise osas.
Ekspertrühma liige Martin Kesler on andnud TÜ Mereinstituudi poolt Keskkonnaametile teada, et KMH aruande koostamisel pole arvestatud kõiki tema poolt välja toodud argumente, seisukohti. Kirjas nõuab ameti juhataja, et kui ekspertrühma hinnangud lahknevad ja KMH aruande järeldustes jõutakse ekspertrühma liikme hinnangutest erinevale tulemusele, tuleb see aruandes välja tuua koos selgitustega.
Uurides ekspertide tausta, selgus, et üks soomepoolne ekspert on niipalju seotud hüdrobioloogiaga, et on teinud ühele Soome HEJ-le territooriumi rohehaljastusprojekti. Oluline on tõsiasi, et ekspertkompetents koos usaldusväärsusega on teeninud olulise kahjustuse.
On kahetsusväärne, et Pärnu Keskkonnaamet nõustus AS Raju taotlusega kalade surevuse uuringuks samalt Rambollilt.
Mis kergendab Keskkonnaametil kõigiti kaalutletud otsust paisu kohta langetada?
Keskkonnaministrile, Keit Pentus Rosimannusele saatsid ühiskirja Sindi paisul elektrienergia tootmise vastu 3 kandepinnaga asutust - Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Loodushoiu Keskus, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskus.
Pärnu Keskkonnaametile saadeti aruande avalikustamise ajal elektrienergia tootmise vastased ja paisu mahavõtmist toetavad allkirjad: SA Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEJ), AS Maves, SA Eesti Forell, TÜ Eesti Mereinstituut, rahvaalgatusrühm Sindi pais (Hans Solli 8 ettepanekut, Agu Kungla 5 ettepanekut), süstaslaalomi klubi Pirita, Spordiklubi Ekstreempark Võrust, spordiklubi Nelson Rakverest.
TÜ Eesti Mereinstituudi direktori Toomas Saadi allkirjastatud arvamuse Sindi hüdrosõlme KMH kohta on teaduri Martin Kesleri poolt esitatud isegi konkreetne kalapääsude paremusjärjestus, kus esimesel kohal on paisu mahavõtmise alternatiivlahendus ja alles kuuendal kohal Rambolli poolt pakutud leevendusmeetmega paisu „sarkofaag variant“.
Selgusetud ja küsimärke tekitavad asjaolud:
1) Möödunud aasta viimases kvartalis pidi Keskkonnaministeerium Riigikogule üle andma rikkujaid karmistava muudetud veeseaduse eelnõu. Seda pole siiani tehtud.
2) Sindi paisu omanikku pole kalade läbipääsu tagamise nõude mittetäitmise eest karistatud. Kehtiva seaduse järgi peaks seda tegema.
Keskkonnaministeerium venitab muudetud veeseaduse menetlemisega. Seaduse eelnõu pidi valmima mullu viimases kvartalis, on aga Riigikogule tänaseni üle andmata. Kavandatava seaduse muudatus pidi enam karmistama elektrienergia tootmises rikkujaid ja kehtestama nn asendustäitmise. Kui energiatootja ei taga kalade nõuetekohast läbipääsu paisul, võib riik rajada selle ülespääsu ja arendaja (omanik) peab selle kinni maksma. Praeguse veeseaduse kohaselt pidi AS Raju 1. jaanuariks tagama kalade läbipääsu Sindi paisul. Seadus on täitmata ja selle eiraja karistamata.
Kodanikuühiskonna toimimisele kohaselt korraldati möödunud aasta novembris Sindi paisu vastaste allkirjade üleandmine Riigikogule. Toona lubati paisuküsimus võtta keskkonnakomisjoni töökavva ja algatusrühma esindajad kutsuda komisjoni koosolekule. Nüüd on see teoks saanud.
Samal teemal:
