Neil päevil 80 aastat tagasi kohtus Krimmis suur kolmik – Jossif Stalin, Franklin Delano Roosevelt ja Winston Churchill. Jalta lähistel Livadia palees langetasid NSV Liit, Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia otsuseid, mis muutsid sadade miljonite inimeste elu. Millise pilguga vaadata sellele, Ees...
Eriskummaline talv on – tükati hilissügise või varakevade moodi. Jaanuari lõpus õitsesid kevadlilled, rohi hakkas rohetama. Jõuludest saadik kummitab kõrvus Heljo Männi lasteluuletus: „Ilmatark, ilmatark, kas sa ikka oled tark? Vaata, varsti juba näärid, aga pori saapaid määrib?!“
Kirjanik Kristiina Ehin, keda mõnigi kord kujutatakse lehviva haldjana, on hoopis elu vaatlev ja seoseid märkav tark naine, vana aja inimene. Äsja ilmus tema romaan „Südametammide taga“. Just tuli ta tagasi Austraaliast pikalt esinemiste reisilt. Seal kogetud ootamatu seik tõestas, et praeguse segip...
Bikiinivoor kadus missivalimiselt. „Isad ja vanaisad ütlesid, et neil on piinlik noori poolpaljalt vaadata“ (106)
„Tegelikult on kurb, et naised võib-olla ei julgegi enam naised olla ja kõik muutub kuidagi sooneutraalseks,“ ütleb üks Raplamaa missivõistluse eestvedajaid Aleksandra Samuel. „Aga meil on õnneks nii vägevad koolitajad ja see annab osalejatele palju indu, et vau, ma olen ka ju naine!“
Esimese välismaasõidu tegi Toomas Leius (!941-2025) Rumeeniasse. Wimbledoni noorteturniiri võitmine oli kolmas piiri taga käik. “Mul läks see võitmine seal väga kergelt. Olin seda oodanud. Teadsin seda!”
Filmi „Must auk“ pealkiri tuletas meelde paari aasta taguse uudise, et teadlased on avastanud tähtedevahelises ruumis musta augu. Muidu oli auke ikka leitud nähtava aine lähedalt. Aga leida keset tühjust... Esiotsa näib, et sel vanal uudisel pole mingit seost Moonika Siimetsa filmiga. Või siiski on?
Kui inimene sureb, jääb temast järele veerev kivi. Nii on see väiketeatri VAT suurlavastuses „Kullervo“, mis viib mõtted sellele, et kui kunagi lõpeb sõda Ukrainas, on meie seas miljoneid süütundest ja kättemaksuihast laetud inimesi.
Teise maailmasõja 1944. aastal Eesti pinnale jõudnud vihastes lahingutes kasutasid vaenupooled kümneid ja kümneid erinevaid käsitulirelvi. Neist enamikust on üks eksemplar leidnud koha vandeadvokaat Aku Soraineni relvakogus, mida saab kevadeni uudistada Eesti Sõjamuuseumis.
„See, kes mõistab lugeda nii päris- kui ka looduse raamatut, võiks olla küll õnnelik inimene,“ leiab loodusemees ja kirjamees Valdur Mikita. Seepärast meeldib talle mõte, et eestlasel on ühes käes mobiiltelefon, aga teises ikka väike seenenuga. Sest eks seenenoa abil saab ju ka looduse raamatut luge...
Homme kinodesse jõudev „Kikilipsuga mässaja“ püüab osavalt kinni ühe maailma kaks otsa: presidendi soovi olla omaette, privaatses maailmas, ja kohustuse, kus kindlasti peab olema ka omamoodi edevust ja soovi särada n-ö kroon peas.
„Ja nii nad Eesti maha müüsidki!“ Seda hüüdes palus Maaleht turismimessi Tourest 2025 eksponentidel ette näidata kõige pöörasemed võtted ja mõtted uute külastajate meelitamiseks. Ohh, sõnatuks võtab!
Tänavune talvetaevas rõõmustab huvilisi arvukate planeetidega, mille seas särab taeva vaieldamatult heledaima objektina – kui jätta arvestamata veebruari keskpaigani kasvav Kuu – meile lähim planeet Veenus, millel võib olla inimkonnale varuks üks väga suur üllatus.
Kes vähegi kohvikutes käib, see teab, et vastlakuklite hooaeg on juba täies hoos. Küll aga kurdetakse, et traditsioonilise küpsetise hind on aastatega hirmsasti tõusnud.
Ühtedele on hunt vihavaenlane, lambavaras ja mõrtsukas, teistele kultusloom – metsakuningas, meie rahvussümbol. Selle nii vastandliku suhtumise juured ulatuvad palju kaugemale, kui esiotsa arvata oskame.
„Millest sa kirjutad?“ küsis kaasa. „Inauguratsioonipäeva ilmast,“ vastasin. „Sellest oled juba varem kirjutanud,“ ei jäänud küsija rahule. „Aga päevad ju muutuvad pidevalt!“ (Nagu vastas kunagi kirjade tembeldaja, kui päriti, kas töö igav pole.)
Kohtumine põdraga aitas avastada kartulisuuruse neerukasvaja: „Nagu metsikus läänes ... surma oleks igat pidi pidanud saama.“
ARVUSTUS | Kas Marko Pomerants õpetab nüüd pomeriimide kirjutamist ja Peep Vain sütel kõndimist? (2)
Hulk hunnitut suhtekorralduse ja müügitöö salapära poetub lugemislauale vastsetest üllitistest, mille autoreiks ekspoliitikust PR-mees Marko Pomerants ja eksraamatumüüjast koolitaja Peep Vain.
Lavasid vallutav muusik Kristjan-Robert Rebane: kui tahtsin Hollandisse õppima minna, sain vastuseks „No, thank You!“ (10)
Amsterdami konservatooriumis eri rahvustest muusikutega koos õppinud Kristjan-Robert Rebane on multiinstrumentalist, kes vabalt mängib erinevaid pille ja toob Eestimaale rahvusvahelist muusikahõngu. Teatrisõbrad on teda näinud koos bändiga musitseerimas menutükkides „Café Théâtral“ ja „Onu Bella täh...
Tambet Tuisk: reeturi mängimiseks ei pea olema ise reetnud. Näitleja vajab oskust oma kujutlust juhtida (85)
Tambet Tuisu mängitud Alfred Vinti seriaalis „Reetur“ näeb just praegu ETVs ja tema esimene audiovisuaalne režissööritöö, draamasari „Varastatud lootus: Armukelm“ on just praegu nähtav Elisa Huubis. Meie jutuajamine on päevast laetud. Mõte, et olime kahekesi osalised me oma ööülikoolis, tuli alles s...
85 AASTAT TAGASI | Vagunitäis viina külmus ära ja jalad jäätusid maa külge (33)
Mõõdeti Eestis tänini püsiv KÜLMAREKORD!Tõnisepäeval, 17. jaanuaril 1940 mõõdeti Jõgeval Eesti tänini püsivaks külmarekordiks –43,5 °C. Ajalehed kirjutasid aga ka 50kraadisest pakasest, läbikülmunud viinast ja käimisel maa külge kinni jäätunud jalgadest.
Möödunud nädala kõige toredam uudis oli see, kui lumistel radadel võitis Suvi. Meie põhjanaabrite laskesuusatar Suvi Mikkinen tegi tubli liu. Eestis aga võitis talv. Napilt enne seda, kui vanarahvatarkuse järgi pool talve justkui läbi peaks olema.
„Ma ei kujutaks ettegi, kust muidu Põltsamaalt mänge laenutada saaks, poest oleks neid ju selleks naljakas küsida,“ kiidab kohalik elanik Mariin Sirk kohaliku raamatukogu võimalusi. Raamatukogud ei tegele viimasel ajal ammugi enam vaid raamatute laenutamisega. Väike-Maarja raamatukogust saab küsida ...
Kas tõesti üks trükiviga 1960. aastate naisteajakirjas Nõukogude Naine, nimelt valed rahvariiete seelikutriibud, sundis ka rahvariiete tegijaid lõpuks triibumustrit muutma? Nüüd on raske vahet teha, mis on originaal, mis mitte.
Põhjamaa rahvaile tundub olevat üha rohkem vastukarva, et jõulud ei saabu enam paksu lume ja korraliku pakasega. Ning vähe sellest – kui vaadata detsembri lõpupoole ilmauudiseid, torkab silma loodusõnnetuste rohkus. Nii võib koguni tunduda, et ilmataat polegi kristlane.
Anne Veski intervjuus klassivennale: kes oleks osanud seda arvata, kui kahekesi Rapla vahel jalutasime! (65)
VANAD FOTOD LOO SEES!Tahtsin näha ja tunda, mis mind 14–15aastaselt selles blondis klassiões võlus. Kas see on alles pärast ta kõrget lendu? Üks me sajandi naistest... Tegelikult piisas argise Anne Veski nägemisest tema koduväraval, et teada: jah, see kõik on alles. Aga ma tulin ju vestlema.
Kodukassid põlvnevad eraklikest Põhja-Aafrika metskassidest. Kuidas on neil õnnestunud vallutada terve maailm ja teha sellest endale mõnus kodu koos teenindava personaliga? Väga lihtsalt – nad õppisid inimestega rääkima.
Maalehe palve saata meile vanu jõulukaarte tõi kena vastukaja. Lisasime saadetule Eesti Rahva Muuseumi kollektsioonidest leitu ja valmiski imeline kogum jõulu- ja aastavahetuse tundeid umbes 100 aasta tagant.
President Arnold Rüütel juubeli eel: no mis kõrge vanus see 95 siis ikka on! (178)
Arnold Rüütli viimane usutlus Maalehele.Nädala pärast, 10. mail tähistab Arnold Rüütel 95. sünnipäeva. Maaleht käis juubilaril kätt surumas ja meie lugejate poolt tugevat tervist soovimas.
Hüvasti, läbi ajaloo roolija! Arnold Rüütel oli Eesti riigi tüüril mitmel pöördelisel hetkel
ARNOLD RÜÜTEL 10.05.1928 – 31.12.20242024. aasta viimasel päeval suri 96-aastasena president Arnold Rüütel.