Dimitri Demjanov käis Kihnu saarel räimetoite maitsmas. Kiitis kõvasti. Kodukohviku Muiatõs Vasta kordumatut atmosfääri hindas lausa Michelini tärnide vääriliseks.
Kellele kuuluvad need öised hääled? Vihjeks, et üht häält teeb tegelane, kelle kohta vanarahvas ütles jämme jurak.
Kultuuripealinna Tartu dokumentaalfilmide programmis „Ellujäämise kunstid“ on valminud kaheksa lühifilmi, mis mõeldud tabama Lõuna-Eesti eripära. Filme näidatakse kogumikuna „Metsik lõuna“.
Eestis tuleb täielik päikesevarjutus rohkem kui saja aasta pärast. Seega, kes tahab selle suurejoonelise loodusime oma silmaga ära näha, peab ette võtma lühema või pikema reisi.
Sellest ilmselt ei piisanud, et Rapla on nimekate teatriinimeste kasvukoht, nüüd on Raplast saanud teatrilinn. Väikelinna teatri kolmas tulemine tükiga „Salasõna vanavara“ tõestas seda.
Kokkupõrked raadiomastiga ja teise õhupalliga ei takistanud Maalehe reisisellidel Türgit täiega nautimast. Ka Maalehe päev, millele pani punkti piknikku külastanud metssiga ei unune kellelgi.
Parodist Pille Pürg on enam kui 30 aasta jooksul esinenud täielikus luksuses, armsates rahvamajades, andnud välietendusi lausvihma ja meeletu kuumusega, mänginud garaažides, lautades ja jumal teab veel kus. On olnud esinemisi, mis absurdsete seikade tõttu kauaks mällu tembeldatud.
„Vaimuelu“ taskuhäälingus on Jaan Tammsalu külaliseks vaimulik ja hingehoidja Annika Laats. „On vast parem, kui sa ise üles tunnistad, kuidas sa selleni jõudsid, kus praegu oled“ ärgitab Tammsalu Annika Laatsi rääkima.
Tänavusel Veneetsia biennaalil nähtu paneb küsima, miks tundub meile sündsusetu mõte lähetada sellele maailma kunstielu suursündmusele näiteks skulptor Tauno Kangro.
Türgi mustrid on põhjamaa vaoshoitud maitsele veidi harjumatud. Värvikirevus paneb pea ringi käima ja iidne ajaloo hõng otse oma kingataldade all tekitab aukartust.
MAALEHE REISIBLOGI | Hamamis pesti ränduritelt viimnegi reisiväsimus. Järgmine peatus - kodu!
Reisisellid seiklevad TürgisLõppenud on Maalehe ja Germalo reis Türki. Reisisellid on löönud kõhutantsu, kohtunud metssigadega, sõitnud kuumaõhupallidega, imetelenud lugematuid varemeid, mošeesid ja paleesid ning end hamamis puhtaks pesnud. Nüüd on kõik koju jõudnud ja meeles mõlguvad juba uued seiklused.
Türgi tänavatel on näha palju kasse ja koeri. Mõtlesin, et pildistan nad kõik üles, aga Maalehe reisi keskpaiku sai jaks otsa. Sest neid on tõesti väga palju.
Endine jäägripealik õpetab sõja korral ellu jääma. „Ükskõik mis jama on, nurgas ahastada ei tohi“ (146)
Tormilise minevikuga Asso Kommeril on uus amet: ta korraldab ellujäämiskursusi. Nende järele on tekkinud nõudlus, sest inimesed tahavad õppida, kuidas toidupoes käimata, kraanivee ja elektrita ning võib-olla isegi metsa pagenuna hakkama saada.
On nii meeldiv ärgata ja hõljuda taevasse
Maalehe reisisellid Türgis
Jätaks karulaugu sel kevadel korjamata? Massipsühhoosiga kaasa minemise asemel otsi muud metsakraami (53)
Karulaugu ümber on kujunenud suur kevadine moehullus, kohati suisa massipsühhoos. Teen ettepaneku jätta karulauk sel kevadel rahule ja proovida muud söödavat, mida praegu loodusest leida võib.
Kuigi nädala lõpus kostitab meid madalrõhkkond veidi külmemate ilmadega, ei saa enam salata: kevad on käes!
Raplamaal Järvakandi mõisa küünis pidasid nõiad suurt volbrilaata ja edendasid kohalikku elu. Mees, kes puulusikaid müüs, ütles otse, mis ta minister Võrklaeva automaksust arvab.
„Päriselt?“ See oli Maalehe reisisellide esimene reaktsioon, kui märgati lähenevat noort metsanotsut. Järgmiseks haarasid kõik kaamerad.
MAALEHE TÜRGI REIS | Nad päriselt elavadki koobastes
Galerii: päev KapadookiasVaatad ega saagi aru, mis vastu vaatab. „Mõtled, et kas see on mingi nali,“ sõnas üks Maalehe reisisell vulkaanilist kuumaastikku silmitsedes.
Ewe Kaselaan – diktor, kes ekraanilt teatas: „Mina näen teid ka. Seda, kuidas te dressides diivanil vedelete“ (30)
ETV kuldaegade diktor ja saatejuht sai 70. Jättis just äsja töö ehitustarvete poes ja lubab hakata logelema. „Välimusega teenisin leiba teles, muudes ametites ikka sellega, mis mul kahe kõrva vahel on.“
MAALEHE REIS | Türgi rahvusõhtust sai paras mürgel: algul kõhutants, siis trummid, otsa Eesti eurolugu (7)
Kui arvate, et Türgi rahvuslik õhtu on midagi igavat, siis eksite. Lõunamaine temperament lööb välja veel enne, kui jõuate suupistevalikust esimesed vürtsikad palad haarata.
Püha Johannese kooli direktor Liivika Simmul räägib Jaan Tammsalu autorisaates aprillis avaldatud kahtlustest, et tema kool on seotud Moskva patriarhaadiga. Samuti räägitakse, kuidas kool on tulnud toime õpilaste nutiseadmetest välja saamisega ja kuidas luua ruumi, kus inimesed tunneksid end hästi.
Putukate väljatulek talvituskohtadest on sel kevadel olnud üsna tavapärane, aga heitlik ilm sunnib neid alalõpmata jälle peitu pugema.
Eesti juurtega Mikita Iljintšik: seisin Poola piiril vaid ühe päeva elanud lapse haual. Inimesi saadetakse surma (41)
Mikita Iljintšiki elu saab kokku võtta nii: põgenes vangla kartuses diktaator Lukašenka režiimi eest Moskvasse, õppis seal dramaturgiks ja lavastajaks, ning põgenes diktaatori ja Ukraina sõja alustaja Putini eest Poola. Praegu lavastab ta Eestis.
Veerand sajandit rahvast harinud Ööülikoolil on vähemalt kaks head uudist. Valminud on uhiuued teledokumentaalid sarjas „Laste Ööülikooli rännakud“. Ja Ööülikooli saated naasevad sügisest rahvusringhäälingusse.
Naine kinkis mulle jõuludeks linnupäeviku. Kalendermärkmiku, kuhu saab kõik aasta jooksul kohatud linnuliigid kirja panna. 1. jaanuaril alustasin, kevade lähenedes tekkis sportlik hasart, aprilli alguseks sain 100 liiki täis.
Džässlaulja Kadri Voorandi jaoks on maatöö see, kui ta viimistleb Lahemaa rannakülas sajandat korda oma valmivat uudisteost. Aga naudib ka seda, kui jääb aega riisuda lehti või niita muru. Ja mis puutub võitlusse hiirtega, on tal varuks vägagi loomingulised võtted.
David Vseviov: pole midagi imestada, et kirik kujunes Venemaal lõpuks julgeoleku filiaaliks
„Vaimuelu“„Vaimuelu“ saates on Jaan Tammsalu külaliseks David Vseviov, kellega tuleb juttu Venemaal toimuvast laiemalt, samuti sellest, mis toimub Venemaal kirikus, millistest kanalitest praegu Venemaa kohta infot saab ning kuidas seda hinnata.
Laululoojad Tõnis Mägi ja Jaan Tätte on mõjutanud meie elusid. Kuidas? Ja miks just need mehed?
Milline oli ilm aasta tagasi? Aga mullu jaanipäeval? Ei mäleta? Meteoroloogia värske aastaraamat tuleb appi. Aastaraamatuist saab uurida viimaseid andmeid ka meie veekogude, soode ja metsa kohta.
