Eesti jahimeeste seltsi (EJS) sõnul leiti ööl vastu 1. oktoobrit Raplamaal Haimre jahipiirkonnas huntide poolt murtud põdravasikas. Kaks päeva hiljem teatati samas piirkonnas ka murtud lambast.
Euroopa Komisjon teatas, et Euroopa Liidu raadamismääruse rakendamine lükatakse aasta võrra edasi. Sellegipoolest sündis otsusega samal päeval esmane rakendamise juhis, mille puudumist varem määrusele ette heideti.
Eesti Maaülikooli metsaökoloogia professori Kalev Jõgiste sõnul on Eestis põtrade arvukus viimase kümnendi jooksul drastiliselt langenud. Teadlaste sõnul on neid alles 11 000, jahimeeste sõnul aga vaid 7000.
Maalehe fotokonkurss „Näe, ma pildistasin seent!“ osutus äärmiselt populaarseks ning võistlusele saatis oma seenesaagist pilte üle 200 osalise.
Riigi metsamajandamise keskus (RMK) teatas töötukassa esmases teates, et koondab töö ümberkorraldamise pärast 81 inimest.
Alles sai RMK kinnitatud oma uue arengukava, kui valitsusest hakkas tulema seadusemuudatuse eelnõusid. Mikk Marran ütleb, et üllataval kombel enamasti ühtivad need muudatused riigimetsa tulevikuplaanidega.
Suve lõpul ja varasügisel, mil küpsevad viljad, võib muidu putukatele orienteeritud mustpea-põõsalinde kohata noolimas ka mahlaseid marju. Kui pihlakaid jagub, võib neid seal veel ka novembris näha.
16. septembrist on avatud metsameetme toetuse taotlusvoor, millest toetatakse hooldusraiet noores puistus, kahjustuste ennetamist metsas ja loodusõnnetuse või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamist.
Kliimaministeerium saatis augusti alguses avalikule kooskõlastusringile kliimakindla majanduse seaduse eelnõu. Järgnes kriitikalaviin nii ametlikus tagasisides kui ka avalikes pöördumistes.
California linna Sierra Madre elanikud Bob ja Susan Nesler on juba mõnda aega pidanud oma kodu jagama baribaliga, kes nende keldrisse elama asus. Karu on paarikesele juba nii omaks saanud, et nad ristisid ta nimega „Junior“.
Nii kavandatav kliimakindla majanduse seadus kui ka plaanitavad metsa-, looduskaitse- ja jahiseaduse muudatused on kaasa toonud pöördumiste laviini huvigruppidelt.
Eesti ettevõte avab metsaomanikele uue rahalaeka. Kristjan Lepik: mina praegu metsamaad ei müüks (31)
Arbonics OÜ kaasasutaja Kristjan Lepik ütleb, et praegu on mõistlikum omada metsamaad kui USA aktsiaid ja peagi jooksevad pensionifondid metsadele tormi.
Biotehnoloogia iduettevõte ÄIO kaasas riskikapitalifondideLT 6,1 miljonit eurot, et rajada Eestisse demotehas, kus toota puidu- ja põllumajandusjääkidest keskkonnasõbralikke õlisid ja rasvu.
Jäärja küla Sossemetsa talu peremees Jüri Pärnat kaotas suvel umbes kuuga huntidele 45 lammast, kaks korda taotles nuhtluslooma küttimiseks eriluba, ja kui luba lõpuks anti, siis tema lambakarja see enam aita.
Serbia suunamudija Stefan Jankovic sisenes Bosnia ja Hertsegoviina Gornja Paklencia piirkonnas tühja karu koopasse ja hakkas seal filmima. Ootamatult jäi kaadrisse karu ise, kirjutab CTV News.
Just tehtud droonifotodest 3D metsamudel, Põhja-Euroopa moodsaim vineeritehas või iidne tõrvaajamisahi - nende ja kümnete muude metsanduses igapäevaste tegemistega saavad sel laupäeval tutvuda kõik huvilised.
Sotsiaalmeedias võib levimas näha postitust, kus välismaine jahiturismi firma pakub kõigile võimalust tulla Eestisse pruunkarusid küttima. Kuus päeva kestva paketi hind on 10 770 eurot.
Intervjuu RMKga: miks ikkagi oli vaja Soomaal sood taastada terve kena metsa arvelt? (37)
Kas kliimale on kasulikum mets või soo?Soomaa Öördi raba on üks neist paigust, kus kliimaministeeriumi haldusala on asunud taastama sood. Paraku valiti selleks paigaks mitte mõni ammendunud turbakaevandus, enam kui 150 aastaga välja kujunenud uus ökosüsteem, mis nüüd üle uputati ja hävitati.
Möödunud nädalal ehmatasid avalikkust pildid Viljandimaalt, kus oli hävinud 50 hektarit riigimetsa – esialgu, metsa uputamine on seal kavas tervelt 300 hektaril. Tegu polnud siiski loodusõnnetusega, vaid riigi teadliku tegevusega, mida põhjendatakse vajadusega kaitsta loodust ning võidelda kliimamuu...
Pärnumaal Tahkuranna jahiseltsi maadel jäi rajakaamerasse õnnetu põdrapull, kellele on sarv silmakoopasse kasvanud. Seetõttu on põder kaotanud parema silma ning piinleb valudes.
Eestit on sel aastal tabanud jõhvikauputus (9)
Kus asuvad Eesti parimad marjasood?Kui eelmine aasta oli marjade poolest pigem kehvake, siis tänavu on metsi tabanud tõeline küllus. Head ilmaolud on sel aastal toonud ka tavalisest suurema jõhvikasaagi.
REPORTAAŽ | Lätlaste saladus Kirjaneni tehase riiki meelitamiseks: muuda seadusi, reguleeri vähem ja paku ideaalset asukohta (98)
Kuigi Eestist vaadatuna võib tunduda veidi arusaamatu, miks tahab suurtööstur Raul Kirjanen rajada esimese suurema Fibenoli tehase Lätti, ei teki kohapeal käies selles küsimustki – Viljandist veidi suurem Valmiera ongi ideaalne asukoht.
Augusti keskpaigas langes Võrumaal Lasva jahipiirkonnas jahimehe saagiks kährik, kellel oli pea kinni jäänud klaaspurki, kirjutab Eesti Jahimeeste Selts.
Kui veel sel kevadel arvasid hiidlased, et nende saarel elab vaid üks karu, siis maikuus selgus, et üksikule karule on lisandunud seltsiline. Sel sügisel jäi neist kahest suurem loom ka videokaamera ette.
KARMID FOTOD | Viru-Nigulas põrkasid kokku sõiduauto ja põder (19)
Põtradel on alanud jooksuaeg, olge liikluses tähelepanelikud!6. septembril kell 20.58 said päästjad väljakutse Viru-Nigula valda Tüükri külla, kus sõiduauto oli otsa sõitnud põdrale.
Sel seeneaasta on olnud üle 60 mürgitusjuhtumi, peasüüdlaseks valge kärbseseen. Kuidas seda ära tunda? (7)
Tänavu on seenemürgistuse või selle kahtlusega helistanud mürgistusinfoliinile 16662 üle 60 inimese. Enim mürgistusi põhjustab valge kärbseseen, mida aetakse segamini metsšampinjonide, sirmikute ja kitsemampliga. Mürgistusinfoliinile pöördujaid on enim Harjumaalt.
Riigimetsa kohta operatiivselt andmeid koondavalt platvormilt leiab nüüd jooksva ülevaate ka sellest, kui palju plaanitust on sel aastal juba raiutud.
„Enam ei jaksa huntide vastu võidelda.“ Pärnumaal järab hundikari keset küla päise päeva ajal lambaid (115)
Pärnumaal Uulu kandi metsades seadis end sel kevadel sisse hundikari, kes murrab ümbruskonnas lambaid. Jahimehed on mures, sest kui seda karja ära küttida ei õnnestu, on järgmisel aastal Uulus hunte veelgi rohkem.
Seenesündmusi korraldatakse nii era- kui avalikus sektoris ja ka hinnaklass kõigub vastavalt alates RMK tasuta üritustelt kuni 170 euroni koos gurmee ja öömajaga. Igaüks peaks leidma oma kodukohale ja rahakotile vastava koha, kus paremini seeni tundma õppida.
