Nädala lõpus stardib Maalehe ja Germalo reis Türki. Selles riigis kohtuvad ida ja lääs, ristuvad Euroopa ja Aasia. Reisilistel saavad oma silmaga näha kuulsaid Trooja ja Ephesose varemeid, külastada värvikirevat Türgi basaari, kümmelda ehtsas Türgi saunas ja nautida luksusliku sultanipalee idamaist ...
Tuleval kevadel võtavad Maalehe reisisellid suuna Türki, et tutvuda riigi suurimate vaatamisväärsuste ja kultuuriga. Kutsume sellele põnevale teekonnale kaasa ka teid, et üheksa päeva jooksul nautida üheskoos kõike, mis selle riigil pakkuda on.
Kodu ja aed on meie elukeskkond, mis teeb kaasa kõik ühiskonnas toimuvad moe- ja mõtteviisi muutused. Just need suured muutused ongi inspireerinud 2024. aasta Maalehe aastaraamatut.
Viimastel aastakümnetel on aianduses toimunud tohutu mõtteviisi muutus, mis on andnud ka vanadele koduaedadele täiesti uue näo. Maalehe aastaraamat teeb sellest kõigest põhjaliku ülevaate. Telli nüüd ja saadame asjaliku abimehe Sulle postikuluta!
Kindlasti peavad Usbeki köögis olema kazan, mangal ja tandoori. milleta toidutegemine pole võimalik.
Maalehe Eakate Festival on selleks aastaks jõudnud lõpusirgele. Päev oli täis nii tuliseid kui ilusaid emotsioone.
Selgub, et moodsalt käimine ei ole ainult noorte ja keppkõhnade pärusmaa.
Kella üheks on Maalehe Eakate Festivalil toimunud mitmeid huvitavaid arutelusid tervisest ja rahast, aga on saanud näha ka mitmete värvikate tantsurühmade esinemisi.
„Siin eakate festivalil on ikka huvitav. Palju asju on vaadata ja tasuta“
Maalehe Eakate Festival 2023„Maaleht? Mul käib Maaleht! Seal on palju lugemist, ainult et ristsõna on viimasel ajal kole raske,“ seletavad Tähtvere päevakeskuse tantsurühma „Hõbeking“ reipad prouad.
Hoiu-laenuühistute juhid: inimesed jäid rahast ilma riigi ükskõiksuse tõttu, meid tühistatakse asjatult (18)
Maalehe Eakate Festival 2023Pärast suuri skandaale küsiti kahelt hoiu-laenuühistu juhilt, kas ühistulisel tegevusel on Eestis üldse tulevikku? Arutelu toimus Maalehe Eakate Festivali raames.
Kell üheksa avati pidulikult Maalehe Eakate Festival 2023. Põnevaid tegevusi jätkub kella 16ni. Üritus on kõigile tasuta.
Eakate Festival toimub juba sel neljapäeval, 11. mail Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Festivali eesmärk on tähistada eakate panust ühiskonda ning pakkuda neile meelelahutuslikku ja harivat programmi.
Tänavu teist korda toimuvale „Kogukonna hinge“ konkursile laekus ligi 200 ettepanekut. Nende hulgast valis žürii välja kümme kandidaati, kelle tegemised peagi lugejate ette jõuavad.
Wadi Rum on Jordaania suurim ja uhkeim kõrbemaastik, kus kõrguvad uskumatud kivimoodustised.
Maalehe Jordaania reisi kolmas täispikk päev viis meid riigi enimkülastatavasse turismiobjekti – roosasse kaljulinna Petrasse, mis on nõnda tabamatu looduse imedemaa, et kogu miljööd kaamerasilm naljalt kinni ei püüa.
Sel nädalal seikleb Jordaanias Maalehe reisigrupp. Esimene rõõm ei tulnud mitte ajaloolistest linnadest, vaid selgest soojast päikesest ja pilvitust taevast, mida meie enda tänavu trikitav kevad üleliia pakkunud pole.
Reisi teist täispikka päeva alustasime sõiduga Nebo mäele, mille paigus lubas Jumal piibli järgi Moosesele tõotatud maad. Mäel nüüdseks taastatud kirikus asub ka Moosese arvatav matmispaik, kus saime näha veel paljusid kauneid mosaiike – ikka tükk-tüki haaval detailselt laotud.
Esimese reisipäeva õhtupoolikul külastasime Gadara varemetelinna, mida tänapäeval kutsutakse ka seal läheduses asuva linna nimega Umm Qais. Tee Ammanist Gadarasse kulges läbi maalilise uhtoru, kuid nagu ikka, riivab lisaks kaunitele loodusvaadetele silma ka paras prügistamine.
Seekordne Maalehe reis viis vahvad reisisellid Jordaaniasse! Esimese päeva hommikupoolikul jõuti vaatamata lühikeseks jäänud ööunele nii mõndagi põnevat näha ja kogeda.
Märtsi lõpus ja aprilli alguses on kõigil reisihuvilistel võimalus sõita Maalehe ja Go Traveliga Lähis-Itta avastama muinasjutulist Jordaaniat. See on riik, mis asub valdavalt kõrbes, ometi on seal mitmekesine loodus. Samuti saab oma jalaga kõndida Piibli radadel.
Palju lugejad ootavad eriliselt just aasta viimast ja aasta esimest Maalehte. Aasta viimase, 29. detsembri Maalehe vahel ilmub taas traditsiooniline uue aasta seinakalender.
Tartu Ülikooli Kliinikumis alustas 1. aprillil tööd geneetika ja personaalmeditsiini kliinik, kus tegeletakse pärilike haiguste diagnostika ja raviga. Kliinikus on kasutusel moodsaid geenidiagnostika meetodeid ning fookus on pärilike haiguste ennetamisel ja nende võimalikult varajasel avastamisel.
“Suurt lastekarja peeti vaesuse ja rumaluse märgiks. Jõukamatel ja targematel oli hoopis vähem lapsi.” Emadepäeva tähistamise algusajad Eestis (62)
Graftonis ja Philadelphias peeti 1908. aastal esimest korda emadepäeva. Eestis muutus emadepäev üleriigiliseks tähtpäevaks 1924. aastal. Tänasel emadepäeval meenutame traditsiooni saamislugu, mille juured ulatuvad ülemöödunud sajandi Lääne-Virginiasse Ameerikas. Ülevaates on suuresti kasutatud Aare ...
Seemnekartuli leidmisega oli tükk tegemist (3)
Maalehe katsepõldKõige olulisem taim meie katsepõllul saab olema kartul — kavatseme selle alla panna vähemalt poole kasvupinnast. Sestap oleks tarvis umbes 100 kg seemnekartulit ja mitte lihtsalt igasugust, meil on kindlad soovid.
Valisime välja kolm suurepärast sibulasorti
Maalehe katsepõldTippsibul muutub aianduskauplustes defitsiidiks peaaegu sama kiiresti kui seemnekartul, seetõttu otsustasime needki sordid juba valmis osta.
Kodune köögiviljakasvatus on viimastel aastatel taas moodi tulnud. „Sel kevadel panevad küll kõik, kel võimalik, mõne seemne mulda, nii otsustasime meiegi kaasa lüüa!” ütleb Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja.
Maaleht koos lugejatega suundub septembri lõpus sel aastal juba kolmandale Maalehe reisile - päikselisse Portugali.
Eestis tuleb ID-kaarte vahetada iga viie aasta tagant. See valmistab peavalu eakatele, kellel on keeruline kodust välja pääseda, et teenindusbüroos pildistamiseks ja sõrmejälgede andmiseks tunde veeta.
KUULA | Kuidas arstid saavad aidata koroona läbi põdenud inimest, kes kurdab tükk aega hiljemgi nõrkuse ja väsimuse üle? (8)
TÜ Kliinikumi sisekliiniku nakkusosakonna juhataja dr Anne Kallaste sõnul on koroonaviirus ühest küljest üpris hästi „läbi uuritud”, kuid teisalt käib nii viiruse, parema ravi, vaktsiinide kui ka haiguse kulu ja hilisemate tüsistuste uurimine jätkuvalt igal pool maailmas.