21. aprilli hommikul sai Häirekeskus teate, et Haljala vallas Tallinna–Narva maanteel on juhtunud liiklusõnnetus, kus auto sõitis otsa karule.

Kevade saabumine on toonud kaasa puidu hindade kasvu, ainsana ei kallinenud aprillis küttepuit.

Kriise on mitmesuguseid. Näiteks sõda on reaalne – kuulid vilisevad, pommid kukuvad, inimesed surevad. Kliimakriis aga on imaginaarne – kuigi alati on juhtunud loodusõnnetusi, siis otsene oht meie kõigi elule on kusagil tulevikus.

Ühes märtsikuises „Osooni“ saates ETVs kajastati püsimetsa majandamist kui üht metsa majandamise või kasutamise võimalust. Liis Kuresoo kurtis, et liiga pikalt on lageraiemajandust viljeletud.

Poliitikute debatis jäi kõlama mõte, et ökohüved tuleb hinnastada ning vastavalt sellele otsustada, kui suures ulatuses eelarve loodust kaitsta võimaldab. Alustada tuleb õiglastest kompensatsioonidest maaomanikele.

„Mul pole selle riigi vastu enam austavat tunnet, kui riik ei austa mind ja minu vara. Investeering võetakse ära,“ ütleb metsaomanik. Ja ta pole ainus, kes nii mõtleb.

Kevadine metsas uitaja võib juba märgata, et nina on maast välja pistnud nii mõnedki seened – silma jäävad oma punase värvi ja elegantse oleku tõttu kindlasti harilikud karikseened, hooaja alguses kutsuvad uudistama kurrulised kuhikmürklid ja kogritsad. Kuid millist neist tasuks korjata, milline ag...

Raiesportlased avasid hooaja koos Maamessiga, nagu see juba tavaks on saanud. Et oleks, kus ka muul ajal treenida, avas Eesti Maaülikool Eesti esimese siseraieväljaku.

Jutt vajadusest looduskaitselised piirangud metsaomanikele kompenseerida ei lõpe, aga tegusid riigi poolt on vähe. Nüüd otsustas metsaomanike esinduskogu tänavale tulla ja oma meelsust näidata.

Kunagi, üheksa aastat tagasi leidsin Järva-Jaani vallas isatalu metsast kauni täidisõielise sinilille, kirjutas Maalehele lugeja.

Igal kevadel sean sammud kohtadesse, kus talvel olen näinud palju märke põtradest. Nii mõnigi kord tulen tagasi uhke sarvega või koguni mitmega.

Aprilli viimastel päevadel on kaamera ette jäänud armas karupere, kus ema kasvatab lausa nelja krutskit täis poega. Lisaks mängimisele meeldib ulakatele mõmmikutele ka jõudu proovida.

Autoriteetsed teadlased Rooma klubist tulid kokku ja arutasid kliimaseaduse kava. Sündinud seisukohad kutsuvad seaduse koostajaid üles arvestama reaalsusega.

„Kes hukkab Eestis abivajava metslooma ja miks ei ole see korraldatud?“ küsib Eesti Metsloomaühing.

Septembris Hiiumaal Käina kandis sadu astelpajupõõsaid tühjaks teinud karu kadus peagi pildilt. Mullu novembris tuli aga Saaremaalt teade, et seal on üle aastate nähtud karu. Jahimeeste arvates on võimalik, et karu ujus üle Soela väina, kirjutab Hiiu leht.

Seekordse Metsalehe teadusloost saame lugeda, et erinevalt meil levitatavast narratiivist on Läti metsad pärast kuivendamist süsiniku sidujad.

Peagi maa- ja ruumiametiks ehk Maruks muutuv maa-amet on valmis saanud kolmemõõtmelise kaardirakenduse, mida nüüd valdkondade vajaduste kaupa hakatakse sisustama. Ka digimetsandus leiab 3D platvormil oma väljundi.

Kuigi euroopa nulud võivad mandril probleemideta sirguda aastakümneid, teevad harva sekka sattuvad tigedad talved neile ikka ära. Saartel, eeskätt Hiiumaal on nad aga naturaliseerumas.

Droonid on tulnud selleks, et jääda. Ka metsa. Ja nad mitte vaid ei seira, vaid juba isegi harvendavad.

Trikid rehviga! 26. märtsi öösel tutvustas üks karu, kuidas saab teha harjutusi rehviga ehk rehvijoogat, kirjutas Eesti Jahimeeste Selts.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kaotab metsaosakonna ja maakondlikud metsaülemad, asemele tulevad kaasamisspetsialistid ja regioonide metsaülemad.